Galaktikate tuumade aktiivsus pole põhjustatud kokkupõrgetest

Rain Kipper | 19.07.2011

Rahvusvaheline teadlaste rühm uuris aktiivsete galaktikate aktiivsuse põhjust ning leidis, et selleks ei sobi varempakutud galaktikate kokkupõrked.

Uuringuks kasutati röntgenteleskoop XMM-Newton ning VLT (Very Large Telescope), vaatlused tehti taevapiirkonnas, mida tuntakse COSMOS nime all. Valimis oli peaaegu 600 galaktikat.

Peaaegu iga galaktika sisaldab tsentris musta auku. Paljudel galaktikatel on vaikses olekus ehk sinna ei lange peaaegu mingit ainet. Sellisel juhul loetakse galaktika mitteaktiivseks. Kui aga toimub aine langemine musta auku, siis vabaneb selle käigus suur kogus energiat, mida on võimalik vaadelda kas siis röntgen, ultraviolet või raadio spektripiirkonnas. Niisuguseid galaktikaid nimetatakse aktiivseteks galaktikateks.

Peamine põhjus, miks aine peaks üldse musta auku kukkuma, seletati siiani galaktikate omavahelise häiritustega. Ehk kui üks galaktika ühines teisega või liikus väga lähedalt mööda, siis löödi aine galaktika sees liikuma. Selle liikumise tulemusena arvati, et aine võiks kukkuda galaktika tsentrisse.

Uuringu käigus leiti 2 tulemust: väga heledaid aktiivseid galaktikaid on väga vähe, enamus on keskmise heledusega. See tulemus on vana teooriaga kooskõlas. Teiseks leiti, et aktiivsetel galaktikatel on suur mass, mis on suuresti põhjustatud tumedast ainest. Põrkumise teooria ennustab 20 korda väiksemat keskmist massi. See vastuolu viitab sellele, et oleks vaja uut teooriat, mis seletakse aktiivsete galaktikate suurt massi.

Seletamaks galaktikate aktiivsust on välja pakutud ebastabiilusega seotud galaktikasisene liikumine, mis viib pöörlemist iseloomustavat impulssmomenti väljapoole ja ainet sisse galaktika tsentri poole. Lõpuks kukub osa ainest musta auku ning helendama hakates muutub tavaline galaktika aktiivseks. Viimase teooria tõesus vajab veel vaatluslikku kinnitust.

Märksõnad: galaktikad