Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Avastati kaugeim kvasar

Rain Kipper | 05.07.2011

Avastati kvasar ULAS J1120+0641, mille kaugus on 12.9 miljardit valgusaastat, ehk astronoomidele sobivamates ühikutes, punanihkel 7.1. Valgus hakkas sellelt kvasarilt meieni tulema siis, kui Universum oli 870 miljonit aastat vana. Avastuse tegemiseks kasutatud teleskoop oli Suurbritannia Infrapuna Teleskoop.

Joonistus

Joonistus. Kunstniku ettekujutus kauguses olevast kvasarist. Pilt: ESO/M.Kornmesser

Kuigi avastatud objekt on väga kaugel, ei ole ta kaugeim nähtud valgus. Praeguse seisuga on veel kaugemal nähtud gammasähvatust, mille punanihe oli 8.6.

Kvasarid on väga heledad objektid, mis saavad oma energia aine kukkumisest musta auku. Arvatakse, et avastatud kvasari musta augu mass on umbes 2 miljardit Päikese massi.

Avastuse teeb eriliseks see, et nii varajases Universumis ei tohiks olla sellise massiga musti auke. Mortlock, teadlane, kes tegi avastuse, pakkus lahenduseks, et esimesed tähed pidid olema kas siis palju massiivsemad või esimeste väikeste mustade aukude kokkupõrgete tihedus oli palju suurem. Täpsema põhjenduse peaks saama hilisematest uurimustest.

Universumi arengus on reionisatsiooni etapp, mille käigus esimeste tähtede valgus ioniseerib suure osa Universumi vesinikust. Arvatakse, et see toimus 150 – 800 miljonit aastat pärast Suurt Pauku. Avastuse teinud astronoomid leidsid kvasari spektrit uurides, et 10 kuni 50% gaasist oli ioniseerimata ajal, mil kvasar valgust kiirgas. 100 miljonit aastat pärast seda oli neutraalse gaasi osakaal 0.1%. Eriliseks teeb leiu just see, et see on esimene objekt, mis on leitud neutraalse gaasiga Universumist.

Märksõnad: ,