Suured supernoovad kääbusgalaktikatesRain Kipper | 10.05.2011 Rahvusvaheline töörühm astronoome leidis, kasutades Sloani taevaülevaate ja GALEX kosmoseteleskoobi andmeid, et suuri supernoovasid (ehk täheplahvatusi) on võimelised tekitama eelistatult väikeses galaktikates paiknevad tähed.  Ülemisel real on pilt galaktikatest, kus on toimunud tüüpilised supernoovad, alumisel real pildid kääbusgalaktikatest, milles toimusid suured supernoova plahvatused. Pilt: NASA/JPL-Caltech. Siiani on olnud arvamus vastupidine: mida suurem galaktika, seda rohkem plahvatusvõimelisi tähti tekib ja seda rohkem peaks suuremas galaktikas nägema supernoovasid. Vaatlused aga kinnitavad vastupidist. Teada on, et mida suurema massiga täht, seda suurem supernoova sellest tekib. Põhjendamaks vaatlusi pakuti välja, et väiksemates galaktikates kaotavad suure massiga tähed ainet vähem ning on võimelised tekitama suuremaid plahvatusi. Füüsikaline tagapõhi on avastusel järgmine: raskemad ained tähe atmosfääris “võtavad tuule alla” ning tähetuul sisuliselt puhub aineid minema. Järelikult tähed, milledes on palju raskeid aineid, kaotavad massi. Raskeid keemilisi elemente tekitatakse ja hajutatakse laiali peamiselt supernoovade abil, mida on arvuliselt rohkem suurtes galaktikates. Seega suuremates galaktikates tekkivad tähed kaotavad osa oma massist ära, mida väiksemates galaktikates tekkinud tähed ei kaotaks ja kui nad on suuremad, toimuvad ka võimsamad supernoovad. Allikad:
Märksõnad: galaktikad, supernoovad, tähed |
|
