Esimeste galaktikate sünd toimus seniarvatust varemRain Kipper | 12.04.2011 Astronoomid avastasid väga kauge galaktika, mis heidab valgust varajases Universumis toimuvale. Erinevalt teistest sama kaugel asuvatest galaktikatest koosneb see tunduvalt vanematest tähtedest, mis on umbes 750 miljonit aastat vanad ehk tekkinud väga noores Universumis. Võttes arvesse ka kaugust, on sealsed tähed tekkinud 200 miljonit aastat pärast Suurt Pauku.  Galaktikaparv Abell 383, mille abil tehti avastus. Pilt: NASA, ESA, J. Richard (CRAL) and J.-P. Kneib (LAM), Marc Postman (STScI). Galaktika avastati Hubble’i kosmoseteleskoobi abil ning hiljem kinnitati avastus Spitzeri kosmoseteleskoobi vaatluste poolt. Saamaks täpsemat hinnangut kauguse kohta, mõõdeti tähe spekter Kecki teleskoopidega. Tulemuseks saadi, et galaktika asub punanihke z=6.027 juures, mis tähendab, et valgus hakkas meie suunas liikuma, kui Universum oli 950 miljonit aastat vana. Vaatlemise juures kasutati ära gravitatsiooniläätse efekti, mis tekib, kui massiivne galaktikaparv (antud juhul Abell 383) satub vaadeldava galaktika ja meie vahele. Niisugusel juhul valgus kõverdub ümber parve ning muudab vaatlusobjekti heledamaks. Tähtede vanus saadi galaktika mudelist, mis tehti eri filtrites piltide ning spektri põhjal. Spekter oli mõõdetud maa pealt ning ei ole väga suure spektraalse ulatusega atmosfääri mõjude tõttu. Mudelist leiti tähetekke kiirus (u 3 Päikese massi aastas), tähtede keskmine vanus ning kogumass. Avastus on oluline kosmoloogia ja galaktikate evolutsiooni seisukohast. Kosmoloogid saavad selle põhjal uurida varajase Universumi tingimusi ning reionisatsiooni. Reionisatsioon on ajastu, mille jooksul hajusalt paiknev vesinik ioniseeriti ning Universum muutus läbipaistvaks ultravioletsele valgusele. Galaktikate evolutsiooni uurijatele annab avastus aimu, missugustes tingimustes on võimalik täheparvede teke varajases Universumis. Allikad:
Märksõnad: galaktikad, Hubble, Universum |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
