Tähistaeva retk #6: Kastor ja Gamma LeonisTaavi Tuvikene | 29.03.2011 Nii mõnigi tähistaeva vaatamisväärsus on tegelikult imelihtsasti leitav, kuuludes tähistaeva heledaimate tähtede hulka. Kevadõhtutel säravad lõunakaares kaks sellist heledat tähte, mis teleskoobis lahutuvad mitmeks komponendiks – need on Kastor ja Gamma Leonis. Kaksikute tähtkuju kaks heledamat tähte, Kastor ja Polluks, on paljudele kindlasti tuttavad. Kahekesi moodustavad nad ka Talvekuusnurga ühe tipu. Ehkki Kastor kannab nime Alfa Geminorum, on Kaksikute Beeta-täht Polluks tegelikult ligi pool tähesuurust heledam. Kastor on sellest tähepaarist põhjapoolsem, taevasse vaadates paistab ta Polluksist kõrgemal ja paremal.  Lõvi ja Kaksikud. Kastor (Kaksikute tähtkujus) ja Gamma Leonis (Lõvi tähtkujus) lahutuvad juba väikese teleskoobiga komponentideks. Vaadates Kastorit teleskoobiga, näeme lähestikku kahte valget tähte. Heledused on A- ja B-komponendil pisut erinevad, vastavalt 1.9 ja 3.0 tähesuurust. A ja B vahekaugus on veidi rohkem kui 4 kaaresekundit ja see suureneb praegu aasta-aastalt. A-B paaril kulub 445 aastat, et teha terve tiir ümber ühise masskeskme. Väikese teleskoobiga, näiteks Galilesoskoobiga vaadeldes on tähtede 4-sekundiline vahekaugus väljakutse, et neid üksteisest täielikult lahutada. Abiks on võimalikult suur suurendus, 80-100 korda. Suurema teleskoobiga ei ole Kastori A ja B lahutamine probleemiks. Tähelepanelikult vaadates võib heledast AB-paarist 72 kaaresekundi ehk 1.2 kaareminuti kaugusel näha nõrka, 9.8 tähesuurusega kolmandat komponenti – Kastor C. Spektroskoopiliselt uurides on leitud, et kõik kolm komponenti – A, B ja C – on omakorda kaksiktähed, mis teeb Kastorist koguni kolmekordse kaksiktähe ehk kuuiktähe! Vaadates Kaksikutest ida poole, näeme suurejoonelist kevadist tähtkuju – Lõvi. Ehkki Lõvi tähtkuju oleks väärt põhjalikumat avastamisretke, pöörame seekord tähelepanu vaid ühele tähele: Gamma Leonis (γ Leo), tuntud ka kui Algieba (Lõvi Lakk). Gamma Leonis asub Lõvi tähtkuju heledaimast tähest Reegulusest kõrgemal, jäädes kuuest tähest koosneva Sirbi keskele. Gamma vahetusse lähedusse jääb ka tuntud meteoorivoolu leoniidide radiant. Teleskoobis paistab Gamma Leonis kauni kaksiktähena: mõlemad komponendid on kollast värvi, heledam A on mõnevõrra oranžikam kui nõrgem komponent B. γ Leo komponentide vahekaugus on 4.6 kaaresekundit, mis on üsna sarnane Kastorile. Suure suurendusega ja hoolikalt vaadeldes ei teki ka Galileoskoobiga raskusi komponente lahutada, isegi õige pisut vaba ruumi jääb kahe tähe vahele. Gamma Leonis A on K-spektriklassi hiidtäht ja teine komponent (B) on veidi kuumem, G-spektriklassi hiid. Sellised hiidtähtede paarid on küllaltki haruldased. Gamma Leonise komponentidel kulub umbkaudu 500 aastat, et teineteise ümber täistiir teha. Kuna pikast perioodist on tänapäevaks vaadeldud vaid väike osa, on orbiit veel ebatäpne. 2010. aastal avastati A-komponendi ümber tiirlemas planeet, mille mass on vähemalt 8.8 Jupiteri massi ja tiirlemisperiood 1.2 aastat. Jeremy Perezi joonistused kaksiktähtedest: Jim Kaleri kirjutised tähtedest: Märksõnad: kaksiktähed, tähistaevas |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
