Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Tähistaeva retk #4: Ükssarviku kolmiktähed

Taavi Tuvikene | 08.03.2011

Märkamatud tähtkujud sisaldavad sageli suuri vaatamisväärsusi ja Ükssarviku tähtkuju ei ole siin erandiks. Tuleb vaid teleskoop suunata talvises taevas troonivast Orionist veidi ida poole ning nautida kaksik- ja kolmiktähtede ilu.

Ükssarviku tähtkuju (ladina keeles Monoceros, lühendina Mon) heledaim täht ei olegi 3.93 tähesuurusega Alfa (α), vaid hoopis sajandiku võrra heledam Beeta (β). Tõsi küll, esikoha napsab ta Alfa eest väikese sohiga, sest tegemist on hoopis kolmiktähega, mille komponendid on ükshaaval mõnevõrra nõrgemad. Teleskoobis on aga tegemist suurepärase vaatepildiga, ühega ilusamatest, mida tähed pakkuda võivad!

β Mon komponente tähistatakse lääne poolt ida poole lugedes A, B ja C, nende heledused on vastavalt 4.6, 5.4 ja 5.6 tähesuurust. Kõik kolm on valge värvusega, mille annab B-spektriklassile vastav temperatuur. Komponentide B ja C vahekaugus on 2.9 kaaresekundit, mis teeb nende lahutamise 5-sentimeetrises teleskoobis raskeks. Komponent A on neist kahest veidi kaugemal – 7.1″.

β Mon leidmiseks võib kasutada Orioni vöö abi. Kui vaadata piki Orioni vööd ida poole ehk vasakule, siis jõuame neljanda tähesuuruse täheni Gamma (γ). Beeta (β) on Gammast veel kolm ja pool kraadi ida pool. Väljaspool suuremat linnavalgust peaks β Mon ka palja silmaga märgatav olema.

Huvitavad mitmiktähed Ükssarviku tähtkujus

Huvitavad mitmiktähed Ükssarviku tähtkujus. Punased rõngad kujutavad 3-kraadist vaatevälja.

Teine kaunis objekt Ükssarviku tähtkujus on kaksiktäht Epsilon (ε) Mon. Selle leidmiseks on jälle abi Orionist, kuid sedapuhku tuleks jälgida mõttelist joont Orioni pea (Lambda ehk λ) ja Betelgeuse vahel. Kui seda joont teist samapalju pikendada, jõuamegi Epsilon (ε) Mon juurde.

Selle kauni kaksiktähe heledam komponent (A) on heledusega 4.4 tähesuurust ja temast 12.1 kaaresekundi kaugusel asub 6.6 tähesuurusega nõrgem komponent (B). A on A-spektriklassi allhiid ning B on F-spektriklassi kääbus. Spektroskoopiliselt on leitud, et A-komponent on omakorda kaksiktäht, seega on siingi tegemist kolmiktähega, ehkki me kolmandat komponenti silmaga ei näe!

Kuidas tähed teleskoobis paistavad? Vaata Jeremy Perezi suurepäraseid joonistusi:

Vaata lisaks: Top 200 most beautiful Double Stars

Märksõnad: , ,

Lisa oma kommentaar foorumis (0 kommentaari)