Lühiülevaade 2011. aasta planeetide nähtavusest

Alar Puss | 05.01.2011

Planeetide aasta 2011 on ehk “soodsaim” Merkuurile: sedapuhku on ta vaadeldav aasta jooksul neljal perioodil, millest kolm jäävad hommikutundidele: jaanuari algul, septembri algul ja detsembri lõpul on Merkuur “broneeritud” varastele ärkajatele, olles leitav koidukuma taustal. Üks vaatlusperiood, märtsi teine pool, jääb siiski ka õhtuse ehataeva tarbeks.

Veenuse nähtavus on aasta kokkuvõttes pigem kehvapoolne: planeet on hästi vaadeldav vaid aasta alguses ja lõpus. Parim vaatlusaeg on jaaanuaris, kui Veenus pakub heleda koidutähena silmailu ligi neli tundi enne Päikese tõusu. Jaanuari lõpupoole hakkab vaatlusaeg üha lühenema, aprilli algusest juuni alguseni tuleb Veenuse leidmiseks kasutada teleskoobi abi. Juunis-juulis on Veenus taas, kuid mitte just pilkupüüdvalt, leitav ka palja silmaga madalas koidutaevas. Veenuse õhtune vaatlusperiood algab oktoobri lõpus, esialgu jällegi üpris nigelalt ning alles aasta lõpus kaugeneb Veenus heledast ehavalgusest sedavõrd, et teda võib igati õigustatult Ehatäheks nimetada. Näärivana ootajad, kel aken edela suunas, võivad siis Veenust jälgida kolm tundi peale Päikese loojumist.

Marss on aasta esimesel poolel nähtamatu, juuli keskpaiku ilmub planeet hommikutaevasse. Hommikutaevas on punakas planeet kuni aasta lõpuni vaadeldav. Planeet muutub tasapisi heledamaks: umbes 1.4 tähesuurusest juulis kuni 0.2 tähesuuruseni aasta lõpul. Nädalate-kuude jooksul võib panna tähele ka Marsi asendimuutusi tähistaevas: planeet liigub Sõnni tähtkujust läbi Kaksikute ja Vähi Lõvi tähtkujju. Märkida võiks ka Marsi mardipäevast möödumist Reegulusest 1.4 kraadi põhja poolt.

Jupiter on aasta algul vaadeldav Kalade ja Vaala tähtkujudes, kevadise pööripäeva paiku kaob Jupiter ehavalgusse. 2. jaanuaril möödus Jupiter Uraanist. Enne ehavalgusse kadumist märtsikuus on Jupiteri lähedal leitav Merkuur. Merkuur on käbe planeet liikuma: igal õhtul võib märgata (Jupiterist nõrgema) Merkuuri asendimuutusi tähistaevas, Jupiteri taustaks võttes.

Jupiter ilmub jälle nähtavale koos juunikuu tulekuga, sedapuhku hommikuti koidutaevas, hinnaguliselt mõni päev enne Veenust. Esialgu, juuni alguspoolel, on nii Jupiter kui Veenus päris kehvakeste tähekestena vaadeldavad üsna heleda taeva taustal, Jupiteri tuleb otsida umbes 30 kraadi paremalt poolt. Jupiteri vaatlustingimused kasvavad siiski kiiresti ning juba augustis paistab planeet päris kõrgel taevas, Jäära tähtkujus, peaaegu kogu öö. Terve öö paistab Jupiter tükk aega, kuni novembri keskpaigani, kui planeet hakkab vastu hommikut loojuma. Ka detsembris paistab Jupiter õhtutaevas pikka aega. Jupiteri vastasseis Päikesega on 29. oktoobril, heledus küünib umbes -2.8 tähesuuruseni (ega Jupiter muulgi ajal, kui ta nähtav on, palju nõrgem ei ole.)

Saturn on aasta esimestel kuudel vaadeldav hommikutaevas, märtsi lõpust kuni peaaegu mai lõpuni on Saturn vaadeldav kogu ilusa kevadöö jooksul Neitsi tähtkujus. Vastasseis Päikesega on 4. aprillil (heledus 0.4 tähesuurust). Muide, aprillis-mais on Saturn sedapuhku ainuke palja silmaga näha olev planeet. Suve saabudes jääb Saturn õhtutaevasse ja kaob juuli keskpaiku ehavalgusse. Uuesti ilmub Saturn, sedapuhku koidutaevas, nähtavale oktoobrikuu lõppedes ning jääb hommikuse tähena nähtavale aasta lõpuni. Asudes siis umbes sama heleda kinnistähe Spiika naabruses (Saturn vasakul pool), moodustab Saturn temaga Neitsi tähtkujus toreda “tähepaari”.

Märksõnad: Jupiter, Marss, Merkuur, Saturn, tähistaevas, Veenus