Tähistaeva retk #2: Albireo ja Gamma Andromedae

Taavi Tuvikene | 28.11.2010

Sügisõhtutel on taevas korraga kaks heledat tähte, mis paistavad küll palja silmaga, kuid mille tõeline ilu avaldub alles väikese teleskoobiga vaadeldes. Mõlemad on suure värvikontrastiga kaksiktähed, koosnedes kollasest ja sinisest komponendist. Üht neist peetakse ilusaimaks kaksiktäheks terves tähistaevas. Daamid ja härrad, lubage tutvustada – Albireo ja Gamma Andromedae!

Albireo vaatlemiseks tuleb leida Luige tähtkuju, mis sügisõhtutel asub olenevalt kellaajast lõuna- ja läänekaare vahel. Albireo ehk β Cygni on kolmanda tähesuuruse täht Luige pika kaela otsas (vaata juuresolevat taevakaarti). Kes näeb Luige tähtkuju asemel Suurt Risti, siis Albireo on püsti seisva risti alumine täht.

Üksteisest 35 kaaresekundi kaugusel asetsevad Albireo komponendid on teleskoobis näha juba väikeste suurendustega, näiteks Galileoskoobiga vaadeldes piisab kaasasolevast okulaarist, mis annab 25-kordse suurenduse. Parem on siiski kasutada suuremat suurendust, vahemikus 50–100 korda.

Albireo heledam komponent, kollast värvi Albireo A on omakorda kaksiktäht, mis koosneb K-spektriklassi hiiust ja B-spektriklassi peajada tähest. Kokku paistavad nad heledusega 3.1 tähesuurust. Albireo nõrgem komponent, sinist värvi Albireo B on kiiresti pöörlev Be-täht, paistes heledusega 5.1 tähesuurust.

Kui kollane-sinine Albireo nähtud, on paras aeg vaadelda võrdluseks sarnase heledusega ja sama värvi komponentidega Gamma Andromedaet. Peamine erinevus Albireost seisneb selles, et Gamma Andromedae komponentide vahekaugus on umbes neli korda väiksem, 9.6 kaaresekundit.

Gamma Andromedae otsimist võib alustada Pegasuse Ruudu ülemisest vasakpoolsest tähest, mis on tegelikult Andromeeda tähtkuju heledaim täht ehk α. Sellest vasakule jääb rida heledaid tähti: δ, β ja otsitav γ (vaata taevakaarti). Teine võimalus on orienteeruda Kassiopeia või Perseuse tähtkuju järgi – igal juhul on Gamma Andromedae oma suure heledusega kergesti leitav. Varasügisel on Andromeeda õhtuti madalal idakaares, kuid talve lähenedes paistab ta järjest kõrgemalt ja rohkem lõuna suunas.

Kui Albireo vaatlemiseks piisab juba 25-kordsest suurendusest, siis Gamma Andromedae jaoks soovitan kindlasti suuremat. Näiteks Galileoskoobi ja Meade 6.4 mm okulaari koostöös saavutatav 78-kordne suurendus tundub väga hästi sobivat.

Gamma Andromedae kollane komponent on hiidtäht näiva heledusega 2.3 tähesuurust ja sinine on sellest nõrgem, 4.8 tähesuurust. Tuleb aga välja, et sinine komponent on omakorda kolmiktäht, koosnedes üsna sarnastest peajada tähtedest. Gamma Andromedae on seega koguni neliktäht!

Juuresoleval pildil on kujutatud Albireod ja Gamma Andromedaet sellisena, nagu nad paistavad Galileoskoobis või mõnes teises pisikeses teleskoobis. Mida väiksem on teleskoobi läbimõõt, seda suurema raadiusega rõngast näeme tähekujutise ümber. Õigupoolest on rõngaid rohkem kui üks, kuid iga järgmise heledus on eelmisest tunduvalt väiksem.

Ehkki olen Albireod ja Gamma Andromedaet palju kordi vaadelnud, suunan selge ilmaga ikka ja jälle oma Galileoskoobi neile värvilistele tähtedele. Tänu väiksemale vahekaugusele komponentide vahel on ehk Gamma Andromedae põnevam, kuid Albireos ei pea ka kunagi pettuma. Liiatigi peetakse Albireod paljude kaksiktähe-huviliste seas ilusaimaks. Kumb neist Sulle rohkem meeldib?

Märksõnad: kaksiktähed, tähistaevas

Lisa oma kommentaar foorumis (0 kommentaari)