Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Tähistaevas novembris 2010

Helle Jaaniste | 01.11.2010

Pikad ja pimedad sügisõhtud oleks nagu loodud astronoomiahuvilistele. Kahjuks meie laiuskraadil jagub selget taevast üsna vähe. Aga loodetavasti saame aeg-ajalt siiski ka päikest ja tähti näha.

Merkuur viibib novembris koguni neljas tähtkujus: kuni 8.11 Kaaludes, 9.11–14.11 Skorpionis, 15.11–27.11 Maokandjas ja 28. novembril jõuab Amburisse. Planeet liigub õhtutaevas, kuid loojub kohe pärast Päikest, seega pole ta meil vaadeldav.

Veenus asub novembris Neitsi tähtkujus. Planeedi ühendus Päikesega oli 29. oktoobril, nüüd võib hakata seda säravat Koidutähte hommikutaevast otsima. Kui novembri esimestel päevadel tõuseb planeet vaid mõned minutid enne päikesetõusu, siis 10. novembril 1.5 tundi, 20. novembril 3 tundi ja 30. novembril juba 4 tundi enne Päikest. Kuu alguses pole teda väga kerge leida, sest ta on väga madalal, kuid 15. novembril on ta päikesetõusul juba 15 kraadi kõrgusel ja 30 novembril 20 kraadi kõrgusel. Veenus on novembris väga kena vaadata binokliga – saab jälgida tema faasi muutumist – kuu esimestel päevadel 1 protsent, kuu lõpus 23 protsenti. Samal ajal väheneb planeediketas, 1. novembril on selle diameeter 61 kaaresekundit, 30. novembril 43 kaaresekundit. Veenus on väga hele ka siis, kui temast on valgustatud vaid kitsas sirbike – heledus kuu alguses on -3.7 tähesuurust, aga novembri lõpus särab Koidutäht maksimaalse heledusega: -4.4 tähesuurust.

5. novembri hommikul, umbes pool tundi enne päikesetõusu, on väga madalal idakaares kena sirbikeste paar, teineteisest vaid 1.5 kraadi kaugusel – kahanev kuusirp (faas 0.01) ja kasvav veenusesirp (faas 0.02).  Kui vaid oleks selget ilma ja puhast silmapiiri, sest nad on umbes 3 kraadi kõrgusel horisondist. Binokliga võiks nad üles leida küll, on ju Veenus väga hele.

Marss ei ole novembris vaadeldav, ta loojub umbes pool tundi pärast Päikest. Asub 7. novembrini Skorpioni tähtkujus, siis läheb Maokandja tähtkujusse.

Jupiter on novembris Veevalaja tähtkujus. Planeet on väga hele: -2.5 tähesuurust. Kuu algul kulmineerub ta õhtul kella 9 paiku, lõpus pärast kella seitset; planeet tõuseb umbes 27 kraadi kõrgusele. Loojub ta kuu alguses kella kolme paiku, novembri lõpus juba kell üks. Nii on praegu jätkuvalt väga hea aeg Jupiteri teleskoobi-vaatlusteks. Igal selgel õhtul (neid on novembris tavaliselt üsna vähe) võiks selle planeedi üle vaadata: vöödid üle lugeda ning kaaslaste liikumist jälgida.

Kuu on Jupiteri juures 16. novembril.

Saturn asub Neitsi tähtkujus, heledus on 0.9 tähesuurust, ketta läbimõõt 16 kaaresekundit. Rõngaga planeet on alati teleskoopivaatlustel rahva lemmik. Kahjuks meeldib enamusele inimestest hommikul magada ja Saturni nad novembris ei vaatle. 1. novembril tõuseb Saturn kell 4.35, see on 3 tundi enne Päikest, päikesetõusul on ta juba 20 kraadi kõrgusel. 30. novembril tõuseb planeet kell kolm öösel, Päike aga alles 8.41.

Väga kitsas kahanev kuusirp on Saturni juures 4. novembril, planeedist umbes 10 kraadi allpool.

Kokkuvõtteks. Nagu oli oktoobris, on ka novembris meil õhtutaevas vaid üks, aga väga hele palja silmaga vaadeldav planeet – Jupiter. Varased ärkajad võivad idakaares näha rõngaga planeeti Saturni. Kuu keskel lisandub sellele tuhmile tähekesele väga hele Koidutäht, Veenus. Mõlemad planeedid asuvad Neitsi tähtkujus, Saturn peatähest Spiikast kõrgemal, Veenus madalamal. Kõige lähemal Spiikale – 3.7 kraadi – on Veenus 17. novembril.

Päike asub novembris Kaalude tähtkujus, 23. novembril kell 16.38 jõuab Skorpioni tähtkujusse ja 30. novembril kell 5.01 läheb Maokandja tähtkujusse. Päikesemärkide järgi astub 22. novembril Skorpioni märgist Amburi märki.

Päike käib üha madalamalt, 1. novembril tõuseb ta üle silmapiiri 17 kraadi, 30. novembril vaid 10 kraadi. Päev lüheneb 9-lt tunnilt (1.11) 7-le tunnile (30.11).

Kuu faasid:

  • noorkuu 6. novembril kell 6.52
  • esimene veerand 13. novembril kell 18.39
  • täiskuu 21. novembril kell 19.27, kulmineerub umbes 54 kraadi kõrgusel
  • viimane veerand 28. novembril kell 22.36

Komeet Hartley 2 (103P) on jätkuvalt astronoomide ja astronoomiahuviliste tähelepanu all. Kõige lähemal Maale oli komeet 20. oktoobril, 0.12 astronoomilise ühiku (18 milj km) kaugusel ja kõige lähemal Päikesele 28. oktoobril – 1.06 a.ü. kaugusel Päikesest. Arecibo observatooriumi radariga on komeedi tuumast pilt saadud. Selle järgi teatakse nüüd, et komeet on umbes 2.2 kilomeetrit pikk ja pöörleb oma lühema telje ümber 18-tunnise perioodiga. 4. novembril lendab komeedist 700 kilomeetri kauguselt mööda automaatjaam EPOXI. See on missiooni Deep Impact uus nimi ja teine ülesanne. Aastal 2005 lendas see kosmoseaparaat mööda komeedist Tempel 1.

Novembri alguses on komeedi Hartley 2 otsimiseks soodne aeg – Kuu ei sega. Komeet liigub novembris Kaksikute tähtkujust läbi Väikese Peni ja Ükssarviku tähtkuju Ahtri tähtkujusse. Lootust näha komeeti või isegi tema saba on ikka hea binokli või teleskoobi abiga. Ja kindlasti on vaja kasutada detailsemat otsimiskaarti. Kaardid on ajakirja Sky&Telescope kodulehel, aadress http://www.skyandtelescope.com/observing/home/102632669.html. Seal on ka muud huvitavat Hartley 2 kohta ja palju ilusaid pilte temast.

Meteoorid. Kui novembris kauemaks tähistaeva alla jääda, siis kindlasti juhtub nägema mõnd langevat tähte.

Sõela suunast tulevad meteoorid on tauriidid, nende maksimum on 5. (lõuna-tauriidid) ja 12. novembril (põhja-tauriidid), kokku võib neid tunnis tulla kuni 5 meteoori. Orioni tähtkujus on orioniidide radiant, neid võib langeda 2–3 tükki.

17./18. novembri öösel  on maksimum aga kõige kuulsamal meteoorivoolul – leoniididel (radiant Lõvi tähtkujus). See meteoorivool on palju kordi põhjustanud tõelist tähesadu. Kui enamikel meteoorivooludel suureneb/väheneb meteooride arv maksimaalsele lähenedes/kaugenedes tasapisi – maksimum on lame, siis leoniidide maksimum on väga terav. Seepärast on oluline teada oodatava maksimumi kellaaega,  rahvusvahelise meteooriorganisatsioon (IMO) andmetel on see sel aastal kell 23.15. Tähesadu oodata ei ole, kuid 10–20 meteoori tunnis loodetakse näha. Meil on sel kellaajal radiant umbes 20 kraadi kõrgusel kagutaevas ja sama kõrgel on ka üsna hele Kuu (faas 0.8), õnneks küll loodes.

Kõigi nende lendtähtede ootamisel tuleb meeles pidada, et neid lendab kõige rohkem siis, kui radiant on piisavalt kõrgel silmapiiri kohal. See tähendab, tuleb planisfääri või planetaariumiprogrammi abil parim aeg kindlaks teha.

Novembri taevakaart on tehtud  kella üheksa jaoks. Linnutee kulgeb idast läände, läheb läbi seniidi. Sügiskolmnurk (Deeneb, Veega, Altair) on läänekaares, Suur Vanker põhjas. Idast hakkab tõusma Orion, see ilus tähtkuju jääb meie õhtutaevast kaunistama mitmeks kuuks.

Lõunakaar on ikka vesine – Veevalaja, Kalad, Vaal.

Joonistasime kaardile ka mõne eesti rahvaastronoomiast pärit tähtkuju – Pegasuse Ruut on Nelikanda, Kaladest läänepoolne kala on Viiskanda. Kolmkanda sai Veevalaja ja Pegasuse tähtedest. Ja on meil peaaegu üle poole taeva ulatuv täherida – Ridamus, sellesse kuuluvad tähed Pegasusest, Andromeedast, Perseusest, Veomehest ja Kaksikutest.

Taevakaart (november 2010)

Tähekaart. Tähistaevas 15. novembril kell 21.00.

Märksõnad: