Kosmoseaasta 2006

Tõnu Tuvikene | 27.12.2006

2006. aasta kõige olulisem sündmus kosmonautikas on kahtlemata kosmosesüstikute regulaarsete lendude taastumine pärast 1. veebruaril 2003 toimunud Columbia katastroofi. Esimene katastroofijärgne kosmosesüstiku lend toimus küll juba 2005. aasta juulis-augustis, aga seda saatsid samad probleemid, mis olid hukutanud Columbia – jälle eraldus välise kütusepaagi küljest soojusisolatsiooni tükk, mis seekord küll õnneks süstikut ennast ei tabanud. Seetõttu tuli hädade kõrvaldamisega edasi tegelda ja see võttis veel ligi aasta aega.

Selle aasta esimene süstiku lend algas 4. juulil ning kestis ligi 13 päeva. Kuna seekord mingeid probleeme vaatamata eriti hoolikale kontrollile ei ilmnenud (see oli kõigi aegade kõige rohkem fotografeeritud süstiku lend, ainuüksi starti jälgis rohkem kui 100 kaamerat!), siis järgnes sellele veel kaks kosmosesüstiku lendu, mis algasid 9. septembril ja 9. detsembril.

Kõik kolm suundusid Rahvusvahelise Kosmosejaama ISS juurde. Kui esimene oli varustuslend ja üle kolme aasta pikkuse pausi järel taastati ka jaamas kolmeliikmeline meeskond (varustusprobleemide tõttu koosnes see vahepeal vaid kahest liikmest), siis järgmise kahe lennu käigus jätkati juba jaama monteerimist. Eriti keeruline oli detsembris toimunud lend, kui tuli erakorraliselt teha tavalise kolme asemel neli ‘jalutuskäiku’ avakosmosesse, et aidata kokku rullida kinnijäänud päikesepatarei paneeli. Üks ehitustöödel osalenu oli esimene Rootsi astronaut Christer Fuglesang. Selle lennu puhul olid NASA ametnikud edus juba nii kindlad, et lubasid kosmosesüstikul startida koguni pimedas, kui pilditegemine teadagi keerulisem.

Peale süstikute külastasid jaama kaks korda ka Vene mehitatud kosmoselaevad Sojuz ja kolm korda mehitamata transpordilaev Progress. Sojuzide lendude peaeesmärgiks oli nagu tavaliselt meeskonnavahetus, kuid lisaks olid neil mõlemal korral kaasas ka reisijad. Märtsis alanud lennul oli selleks esimene Brasiilia kosmonaut Marcos Pontes, septembris toimunud lennul aga ajaloo esimene naissoost kosmoseturist (üldse järjekorras neljas), Iraani päritolu Anousheh Ansari.

Kuigi ohutuse kaalutlusel tehakse ka edaspidi kõik lennud ISS-i juurde (kui stardil on soojuskaitse viga saanud, saab kosmosejaamas päästvat kosmosesüstikut oodata), otsustas NASA esimest aastat ametis olev boss Michael D. Griffin erandina teha 2008. aastal ka lennu Hubble-nimelise Kosmoseteleskoobi (HST) remontimiseks, millele eelmine juht vastu seisis. See lubaks kosmoseteleskoobil vastu pidada 2013. aastani, kui on oodata tema järglase orbiidiletoimetamist.

Teise kosmoselendude tõmbenumbri – planeetidevaheliste lendude osas oli tähelepanuväärne sündmus aasta algul, 19. jaanuaril toimunud New Horizons’i start, reisisihiks siis veel planeediks nimetatud Pluuto. Kuigi see tiitel Pluutolt augustis ära võeti, ei vähenda see asjaolu karvavõrdki 2015 toimuval möödalennul saadavate tulemuste väärtust.

Paar päeva enne New Horizons’i starti jõudis Maale tagasi Stardust’i kapsel selles olevate komeedi Wild 2 ja tähtedevahelise aine osakestega. Stardust ise jätkab lendu ümber Päikese ja ta kavatsetakse edaspidi suunata komeedi Tempel 2 juurde, millesse automaatjaamast Deep Impact eraldunud moodul 2005. aasta juulis augu tegi.

Oktoobris startis Päikese ja eriti seal toimuvate plahvatuste uurimiseks mõeldud STEREO, mis koosneb kahest automaatjaamast, millest üks liigub Maast veidi eespool, teine aga tagapool. See võimaldab saada Päikesest ruumilisi pilte, millele viitab ka nimi STEREO (teiselt poolt on tegemist akronüümiga Solar TErrestrial RElations Observatory).

Oma uurimisobjektide Marsi ja Veenuse juurde jõudsid ning alustasid tööd vastavalt automaatjaamadMars Reconnaissance Orbiter (lühend MRO, NASA) ja Venus Express (ESA). Juba kolmandat aastat jätkasid Marsi pinnal uurimistööd Spirit ja Opportunity, kuigi nende planeeritud eluiga oli vaid 90 päeva! Kahjuks lõpetas novembris mõni päeva enne oma stardi kümnendat aastapäeva tegevuse ümber meie punase naaberplaneedi tiirutanud Mars Global Surveyor, tööd jätkavad aga peale äsjasaabunud MRO kaMars Odyssey ja Mars Express.

Saturni, tema kaaslaste ja rõngaste uurimist jätkab väga edukalt Cassini, mille stardist saab kümme aastat täis järgmisel aastal. Ümmarguse rajajooneni – 100 astronoomilise ühiku kauguseni Päikesest – jõudis juba 29 aastat kosmoses lennanud Voyager 2. Kõrgele vanusele vaatamata on ta veel töökorras ja saadab infot laetud osakeste kohta Päikesesüsteemi piirialalt, kus päikesetuul põrkub tähtedevahelise ainega.

Kosmosetehnika arendamise seisukohalt on huvitav stardil kokkupakitud ja orbiidil täispuhutud tehiskaaslase Genesis-1 edukas lend. Tähispuhumise tulemusena kasvas tema läbimõõt kaks korda, 1,3-lt 2,5 meetrini Selle ehitanud firma Bigelow Aerospace loodab katsetatavat tehnoloogiat kasutada edaspidi koguni mehitatud kosmosejaamade puhul.

Kahjuks ebaõnnestus esimese täielikult erafirma poolt väljatöötatud kanderaketi Falcon 1 start, mis pidi orbiidile toimetama USA sõjalise tehiskaaslase. Aga uuel aastal üritavad nad uuesti.

Nagu ka alustas, nii ka lõpetas 2006. aasta teadusliku kosmoseaparaadi start – 27. detsembril viidi orbiidile eksoplaneetide avastamiseks mõeldud Euroopa riikide tehiskaaslane COROT.

Kokku toimetati 2006. aastal kosmosesse 62 stardiga 91 mitmesugust tehiskaaslast, automaatjaama ja kosmoselaeva, ebaõnnestus 4 starti.

Märksõnad: kosmonautika