Musta augu peitusmäng

Erik Tago | 13.04.2007

Kosmonautikapäev 12. aprill 2007 läheb astronoomia ajalukku veel ühel põhjusel. Kui 46 aastat tagasi lendas Juri Gagarin esimese inimesena kosmoseruumi, siis täna tuli NASA välja uudisega, mis tõestab üliraskete mustade aukude olemasolu. Nagu eksootilisele taevakehale kohane, toimus tõestus samuti ebatavaliselt — musta augu kadumise kaudu. Täpsemalt küll ülimassiivne must auk galaktika NGC1365keskel varjus auku osaliselt ümbritseva kosmilise pilve taha. Selle peitusmängu avstas NASA röntgensatelliit Chandra , mis vaatles musta auku selle 60 miljoni valgusaasta kaugusel asuva spiraaludu keskel. Vaatles muidugi mitte musta auku ennast vaid nn akretsiooniketast selle ümber, mille musta augu ümber tiirlev kuum gaas on nähtav eelkõige röntgenkiirguses.

Astronoomid on juba tükk aega veendunud, mitut liiki mustade aukude olemasolus. Vaatlustest on olnud näha tähesuuruse musta augu ümber tiirleva aine kadumist musta augu lõkspinna taha. Seekord on tegemist mitme miljoni Päikese massiga musta augu tuvastamisega, kuigi mitte aine langemisena musta auku vaid augu enese varjutamisena satelliidi liikumise käigus.

Selline varjutus võimaldas mõõta musta augu akretsioonketta läbimõõtu, mida otse teleskoopidega suure kauguse tõttu ei õnnestu teha. Läbimõõt osutus olema ligi 7 astronoomilist ühikut , galaktika enesega võrreldes tühine suurus. Seda galaktikat kahtlustati juba varem musta augu olemasolus, sest ta kuulus nn aktiivsete galaktikatuumade hulka, kus toimub tormiline aine langemine musta augu sisse ja suunatud kiirgus pooluste suunas.

Märksõnad: mustad augud