Kosmoseaasta 2008

Tõnu Tuvikene | 28.12.2008

2008. aastal oli rekordarv kosmosesüstikute lende pärast aastal 2003 toimunud Columbia katastroofi – tervelt neli ja nagu ikka pärast seda kurba sündmust, olid nad kõik seotud Rahvusvahelise Orbitaaljaama ISS ehitusega. Õigupoolest oleks pidanud toimuma ka viies lend, mis suure erandina oleks suundunud parandama ohtlikus seisundis olevat Hubble’ Kosmoseteleskoopi HST. Kuna aga sellel ütles veidi enne kavandatud starti üles veel üks süsteem, siis lükati asjaolude põhjalikumaks uurimiseks paranduslend edasi järgmisse aastasse ning peaks praeguste kavade järgi toimuma maikuus. Õnneks saadi käima HST rikkiläinud süsteemi dubleeriv seade ja seega saab teleskoopi jälle vaatlemiseks kasutada, kuid kergemalt saab hingata siiski alles pärast tulevast remonti.

Mehitatud lennud

Veebruaris startinud kosmosesüstik Atlantis toimetas orbitaaljaamale Euroopa Kosmoseagentuuri ESA teaduslaboratooriumi Columbus, sellele märtsis ja mais järgnenud Endeavour ning Discovery aga Jaapani uurimismooduli Kibo kaks komponenti kolmest. Viimase, novembris startinud Endeavouri pardal olid ‘jupid’ orbitaaljaama laiendamiseks ja parandamiseks. Kuna järgmisel, 2009. aastal suurendatakse orbitaaljaama meeskonda kolmelt liikmelt kuuele, siis toimetati sinna lisaks olemasolevatele veel üks köök, käimla ja mõned magamisasemed ning seade kasutamiskõlbliku vee eraldamiseks uriinist. Kuna juba eelmisest aastast jukerdasid päikesepatareide Päikese poole pööramiseks kasutatavad laagrid, siis tegeldi ka nende remontimisega ja paistab, et õnnestunult.

Tavapäraselt toimusid orbitaaljaamale ka kaks Sojuzide lendu, mille käigus vahetati orbitaaljaama meeskonnaliikmeid. Lisaks oli aprillis startinud Sojuzi pardal kolmanda liikmena esimene Lõuna-Korea astronaut Yi So-yeon (muide naissoost). Tema tagasipöördumine pärast ligi 11 päeva kestnud kosmoselendu osutus tavalisest karmimaks, sest probleemide tõttu eraldumisel tehnilisest plokist laskus Sojuzi maandumismoodul normaalsest järsema nurga all. Kuni kümnekordset ülekoormust taluma pidanudYi So-yeon’il tekkis seljavalu ja ta oli mõnda aega haiglas.

Mitte veel nii tavapärane pole aga Hiina mehitatud kosmoselennud, millest 2008. aastal toimunu oli alles kolmas. Shenzhou 7 nime kandnud kosmoselaeva lend kestis see ligi kolm päeva ning sellel osales 3 taikonauti (nii on tavaks kutsuda Hiina kosmonaute), kellest üks väljus ka esimest korda Hiina kosmoselendude ajaloos avakosmosesse, viibides seal 20 minutit.

Kokku jõudis 2008. aastal 7 stardiga kosmosesesse 37 kosmonauti/astronauti/taikonauti.

Teiste taevakehade uurimine

2008. aastal startis vaid üks uus teiste taevakehade vahetuks uurimiseks mõeldud automaatjaam – IndiaChandraayan-1 (22. oktoober), mis jätkas juba aasta varem alanud Aasia riikide võidujooksu Kuu uurimisel. Võrreldes eelnenud Jaapani ja Hiina automaatjaamadele on Chandraayan-1 kõige täiuslikum ning tema pardal on ka USA, ESA ja Bulgaaria uurimisseadmeid. 14. novembril eraldus sellest ja põrkas pärast 25 minutit kestnud iseseisvat lendu vastu Kuud selle lõunapooluse piirkonnas 35 kg kaaluv sond MIP (Moon Impact Probe). Enne seda jõudis ta saata Chandraayan’i vahendusel Maale nii pilte Kuu pinnast kui ka andmeid meie looduslikku kaaslast ümbritsevast keskkonnast. Chandraayan uuris kokkupõrkel tekkinud pilve ühe olulise eesmärgina sellest vee jälgi leida.

2004. aastal Merkuuri uurimiseks väljasaadetud USA automaatjaam MESSENGER möödus oma sihtmärgist esimest korda 14. jaanuaril ja teist korda 6. oktoobril. Nende tulemusena õnnestus pildistada esimest korda terve Merkuuri pind, näidata, et selle planeedi magnetvälja peab tekitama vedel tuum jms.

25. mail maandus edukalt Marsi põhjapooluse piirkonnas Ameerika automaatjaam Phoenix, mis tegutses seal kuni novembri alguseni (viimane kontakt 2. novembril), kuni talvepoole järjest lühenev valge aeg tema töö lõpetas. Planeeritud ajast kauem vastu pidanud Phoenix täitis edukalt oma põhiülesande – leidis Marsi pinna alt mõne sentimeetri sügavuselt jääd ning uuris peale selle veel pinnase koostist, atmosfääri jms.

Viiendat aastast jätkasid Marsil töötamist kulgurid Spirit ja Opportunity, kuigi esimesel oli jätkuvalt probleeme energiavarustusega ja kinnikiilunud esirattaga ning püsis seetõttu põhiliselt paigal. Ümber Marsi tiirleb jätkuvalt kolm töötavat orbiiterit (2 USA, 1 ESA oma).

Cassini jätkas oma 2004. aasta suvel alanud Saturni uurimist (startinud on ta juba aastal 1997!), tehes sellel aastal oma kõige lähedasemad möödalennud Saturni kaaslasest Enceladusest. See üks Päikesesüsteemi omapärasemaid taevakehi purskab oma lõunapooluse läheduses olevatest pragudest välja jäätükikesi, veeauru ja tõenäolselt koguni veepiisku. Sellel aastal leidis Cassini kaudsemaid viiteid analoogilistele geisritele ka Saturni suurimal kaaslasel Titanil, kuigi osa uurijaid siiski kahtleb selles.

Aastal 2004 startinud ja 2014 aastal komeedi Churyumov-Gerasimenko juurde jõudev ESA automaatjaam Rosetta möödus 5. septembril 800 km kauguselt asteroidist 2867 Šteins. Seda oma nime läti astronoomi Karlis Steins’i järgi saanud umbes 5 km suurust asteroidi iseloomustasid uurijad peale Rosetta möödalendu tema kuju järgi kui “teemandit taevas”.

Kokku toimus 2008 aastal 66 edukat kanderakettide starti, mis on viimaste aastate rekord. Ebaõnnestus 3 starti, mis on täiesti tavapärane tulemus.

Märksõnad: kosmonautika