Oktoobritaevas 2008

Tõnis Eenmäe | 04.10.2008

Oktoobrikuine ajakirjale Roheline Värav (http://www.greengate.ee/) kirjutatud tähistaeva ülevaade ilmub toimetuse nõusolekul ka Vaatlejas, mõned imepisikesed muudatused ma endale siiski lubasin.

Oktoobris on öö jooksul võimalus üle vaadata kolm huvitavamat planeeti – Veenus, Jupiter ja Saturn.

Jupiter on terve sügise veetnud ekliptika lõunapoolseimas osas, Amburi tähtkujus, väga madalal horisondi kohal. Kahjuks tuleks Päikesesüsteemi suurimast planeedist teleskoobi abil suurima elamuse saamiseks sõita Maa ekvaatori kanti – seal käib Jupiter taevas väga kõrgel. Kõik on näinud, kuidas soojal suvepäeval õhk maanteede kohal virvendab. Sarnaselt väreleb õhk madalal horisondi kohal, teleskoop suurendab seda virvendust veelgi ning tulemuseks on udune ning vaateväljas pööraselt ringi tantsiv planeedi ketas, millel raske midagigi märgata. Siiski, siiski – üksikutel hetkedel paistab ka nii madalal olev taevakeha selgelt. Kui jagub piisavalt kannatust, on auhinnaks mitmed pilvevöödid oma lõputute pisidetailidega ning võibolla isegi Suur Punane Laik, sajandite pikkune tsüklon Jupiteri pinnal.

Kindlasti on ööst-öösse huvitav jälgida Jupiteri nelja suurima kuu liikumist ümber planeedi. Mõnel ööl on mitmete tundide jooksul võimalik vaadelda mõne kuu varju liikumist üle planeedi ketta. See nähtus, muide, lubas Galilei Galileol ligi 400 aastat tagasi väita, et ei Maa ega Päike pole ainsad taevakehad, mille ümber kogu ülejäänud maailm võiks tiirelda. Päris huvitav on ka staatiline pildiseeria Jupiteri pöörlemist ning tema kuude liikumisest.

Septembri viimasel nädalal ilmus hommikul tund-poolteist enne päikesetõusu nähtavale Saturn. Oktoobri lõpus paistab rõngastega planeet tunnikene enne päikesetõusu kõrgel kagutaevas. Õhtutaevas hästi nähtavaks saamiseni läheb veel mitu kuud.

Veenus tuleb oktoobrikuu jooksul Maale järjest lähemale ning muutub teleskoobis silmaga nähtavalt loperguseks – kuu lõpus on valgustatud 79% planeedi kettast. Peale loojangut paistab Veenus madalal läänetaevas, väga heleda tähekesena. Poolfaasis on Veenus järgmise aasta jaanuari keskel, olles välimuselt üsna sarnane väikesele poolkuule. Loomulikult tuleks Veenuse faaside nägemiseks kasutada teleskoopi.

Tegelikult on teoreetiliselt nähtavad ka Marss ning Merkuur, viimasel on kuu teisel poolel suisa kõige suurem eemaldumine Päikesest. Mõlemad planeedid asuvad aga väga madalal ning Päikese lähedal, loojudes vahetult peale Päikese loojumist. Kel sobiv varustus olemas, võib proovida Merkuuri leida päeval, 22. ja 23. oktoobril on nobedalt liikuv planeet Päikesest 18 kraadi kaugusel idasuunas. Kindlasti tuleb seejuures olla väga hoolikas, et kogemata mitte suunata teleskoopi või binoklit Päikesele!!!

Oktoobri pimedatel öödel on võimalik näha kahte harilikult võrdlemisi tagasihoidlikku meteoorivoolu. Drakoniide ning Orioniide, mille meteoorid näivad lähtuvat vastavalt Lohe ja Orioni tähtkujudest. Esimesed on aktiivsed 6 ja 10 oktoobri vahel, kahjuks on ennustatud maksimum nähtav 8. oktoobri lõuna paiku. Vaadata tasub neid ikka sel ajal, kui Kuu ei paista. Drakoniidid on ka meteoorivool, mis võib alati üllatada täitsa paljude ja heledate langevate tähtedega.

Orioniidide maksimum on 20/21 oktoobril, kuid kahjuks on sel ajal terve öö nähtav hele kahanev Kuu, mis muudab paljud nõrgemad meteoorid nähtamatuks. Viimastel aastatel on Orioniidide voolus olnud palju heledamaid meteoore, neid võiks ka heleda taevaga näha olla.

Õhtuti on edela- ja läänetaevas endiselt näha Suvekolmnurk, kuu lõpuks on Kotka ja Luige tähtkuju läbiv Linnutee on südaöö paiku täpselt ida-läänesuunaline. Otse pea kohal paistab Linnutees suur “kaksisvee” – Kassiopeia. Veidi enne südaööd paistab Kassiopeiast veidi madalamal, kuid siiski kõrgel lõunakaares, Andromeeda ning pimeda taeva korral on seal lihtsalt märgatav udune laiguke – Andromeeda galaktika. Päris lõunasse jääb Pegasus, meie esivanemate Suur Ruut ning osa Ridamusest. Samal ajal ronib kagukaares üle horisondi suur kütt – Orion, paljude arvates üks ilusamaid tähtkujusid Eesti taevas. Orionist kirjutame pikemalt mõnel järgmisel korral.

Õhtune Kuu käib endiselt madalalt, esimene veerand on 7. oktoobril ning samal õhtul on tema kõrval, veidi paremal, heleda tähena paistmas Jupiter. Täiskuu on 14. oktoobril, viimane veerand 21. oktoobri hommikul kella 6 paiku. Kuu kohal paistavad siis Kaksikute tähtkuju heledaimad tähed Kastor ja Pollux, tema all Väikese Peni Prooküon ning päris lõunas taeva heledaim täht – Siirius Suures Penis. Ida pool paistavad sel ajal Lõvi tähtkuju ning tolle varba all Saturn. Õhtul loodekaares looja läinud hele Arktuurus on jälle nähtav, seekord madalal kirdekaares. Kuu loomine toimub 29. oktoobri hommikul veerand kaks.

Oktoobri alguse õhtuti ja päris lõpu hommikuti on Eestist jälle nähtav rahvusvaheline kosmosejaam (ISS). Suvise heleduseni too küll ei küüni, kuid hele ja suhteliselt nobedalt liikuv tähekene on ikka ja jälle toonud astronoomidele küsimusi – millega oli tegu, kas UFO-ga? Kes tahavad kosmosejaama oma silmaga ära näha, võiksid külastada veebilehte http://www.heavens-above.com/ Sealt samast saab kiire ülevaate ka paljudest teistest huvitavatest taevas näha olevatest looduslikest ning kunstlikest taevakehadest.

Sel kuul leiab aset üks inimeste elukorralduse jaoks küllalt oluline sündmus – minnakse üle talveajale. 26. oktoobri öösel keeratakse kell tunni võrra tagasi, kell näitab ühe öö jooksul kaks korda 4:00! Hea on see uudis neile, kellele meeldib hommikuti kaua magada – võib ju nüüd end pool aastat kestnud ajas tund aega hiljem voodist välja vedada

Info planeetide, Kuu ja Päikese kohta on endiselt kättesaadav siitsamast “Vaatlejast” ning Tähetorni Kalendrist.

Eestimaal on oktoober tavaliselt see kuu, mille keskel saab alguse pool aastat kestev “vilets suusailm” ning tähistaevast saab imetleda päris harva. Hoidkem pöialt, et sel aastal läheks paremini

Märksõnad: tähistaevas