Kosmoseaasta 2007

Tõnu Tuvikene | 01.01.2008

4. oktoobril 2007 möödus pool sajandit kosmoseajastu avanud esimese tehiskaaslase Sputniku stardist, kuid 2007. aasta ise millegi erilisega kosmonautika ajalukku ilmselt ei lähe. Tulevikku silmas pidades on vast kõige silmatorkavam Aasia maade jätkuv esiletõus. Oma esimese automaatjaama saatis Kuu ümber tiirlema Hiina, Jaapanile oli see aga juba teine kord Kuud lähedalt uurida. 2008. aasta algul peaks sarnase teoga hakkama saama ka India. Kõik kolm riiki on teatanud oma pikemaajalisest huvist Kuu uurimise vastu, mis peaks kunagi viima ka mehitatud lendudeni meie loodusliku kaaslase juurde. India astus sellel aastal ka kosmilisi kommertsteenuseid osutavate riikide hulka, viies orbiidile Itaalia röntgeni- ja gammakiirguse observatooriumi.

Kaks planeetidevahelist automaatjaama saatis välja USA – Phoenix peab järgmise aasta mais maanduma Marsi põhjapooluse piirkonnas ja Dawn jõudma 2011. aastal orbiidile ümber asteroid Vesta, et sealt suunduda edasi 2015. aastaks Cerese juurde.

Jätkus Rahvusvahelise Orbitaaljaama (ISS) ehitus. Sel eesmärgil tehti ka kõik kolm lendu kosmosesüstikutega. Üldse on alates kosmosesüstiku lendude taastmisest pärast Columbia katastroofi kuni nende pensionile saatmiseni 2010. aasta lõpus kavas vaid üks kord sellest kõrvale kalduda – minna 2008. aasta augustis parandama Hubble’i nimelist kosmoseteleskoopi.

Esimene kosmosesüstiku lend 2007. aastal toimus juunis, selle käigus toimetas Atlantis kohale järjekordsed päikesepatareide paneelid koos nende paigutamiseks ja energiasüsteemiga ühendamiseks vajalikke komponentidega. Mitmeid uusi ja asenduskomponente toimetas Rahvusvahelisse Orbitaaljaama ka järgmine kosmosesüstik, augustis startinud Endeavour. Selle lennu ajal leiti kosmosesüstiku alaküljelt soojusisolatsiooniplaatides auk mõõtmetega umbes 9×5 cm, mille oli tekitanud stardi ajal eraldunud kütusepaagi soojusisolatsiooni tükk. Sarnane õnnetus sai saatuslikuks Columbiale, kuid seekord leidsid lennu juhid, et tegemist on küllalt väikese ja ohutu defektiga ning otsustasid seda kosmoselennu ajal mitte parandada. Otsus osutus õigeks, maandumine läks õnnelikult. Kolmandana lennanud Discovery viis oktoobrikuus kohale mooduli Harmony, mille abil saab muuhulgas ühendada orbitaaljaamaga tulevased Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja Jaapani moodulid. Selle lennu käigus tekkisid probleemid päikesepatareide lahtivoltimisel, kuid need õnnestus astronaut Scott Parazynskil neljanda kosmosesse väljumise käigus kõrvaldada. Leiti ka viga ühe päikesepatarei laagris, mis võimaldab teda päikese järgi pöörata ning probleemi edasise süvenemise vältimiseks selle asend fikseeriti. See häda on praeguseni kõrvaldamata.

Neljas kosmosesüstiku lend, mis pidi orbitaaljaama laiendamiseks viima kohale esimese ESA mooduli Columbus, lükkus aga kütusenivoo anduri vea tõttu 2008. aastasse.

Meeskonna kahe põhiliikme (kolmas liige vahetati välja kosmosesüstikute lendude ajal) vahetamiseks startisid tavapäraselt umbes pooleaastase vahega kaks Vene kosmoselaeva Sojuz. Lisaks kahele ISS-i meeskonna liikmele oli mõlemal korral pardal ka reisija – esimesel korral järjekorras viies kosmoseturist Charles Simonyi (kes on Microsoftis juhtinud muuhulgas ka Wordi ja Exceli tegemist) ja teine kord Malaisia esimene kosmonaut Muszaphar Shukor, kellel tuli moslemina kosmoses kokku põrgata mitmete usuliste probleemide lahendamisega, nagu näiteks Meka suuna määramisega.

Kokku toimus 2007. aastal 64 edukat starti, lisaks veel kolm ebaõnnestunut. Aasta varem olid need arvud vastavalt 62 ja 4. Esikohal oli jätkuvalt Venemaa 25 eduka ja 2 ebaõnnestunud stardiga, talle järgnes USA 17 (1 ebaõnnestumine) ja Hiina 10 stardiga. Rekordiliselt tegid ESA aasta jooksul 6 (eelmisel kahel aastal 5) ja India 3 (eelmistel aastatel vaid 1) starti. Oma ajaloo viienda õnnestunud stardi tegi ka maailma väikseima kosmoseriigi Iisraeli kanderakett, toimetades orbiidile luuretehiskaaslase.

Märksõnad: kosmonautika