Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Asteroid 2007 TU24

Tõnis Eenmäe | 28.01.2008

Nagu meiegi massimeedias teada antud, möödub täna Maast üsna lähedalt üks maalähedastest asteroididest, seekordsel on nimeks 2007 TU24. Kuna asteroid tuleb meile nii lähedale (umbes 1.4 Kuu kaugust), liigub ta taevas päris kiiresti. Hoolimata sellest, et Postimees nimetab toda Päikesesüsteemi väikekeha hiigelasteroidiks, on tema mõõdud suurusjärgus paarsada meetrit, ning seetõttu ei paista ta taevas ka sugugi heledalt. Maale kõige lähemas punktis hinnatakse 2007 TU24 heledust umbes 11. tähesuuruse kanti, vaatlemiseks piisab pimeda taeva korral seega üsna väikesest teleskoobist – 10-15 sentimeetrine ava võiks olla täitsa piisav. Loomulikult eeldab väiksem teleskoop paremat eeltreeningut (ehk regulaarset vaatlemist), 20-30 cm teleskoobiga võiks see asteroid olla juba võrdlemisi lihtsalt leitav, KUI.

Kui seisneb selles, et “kui te suudate asteroidi Linnuteest üles leida”, asub ta ju Perseuse ja Kassiopeia tähtkujude vahel.

Suurel pildil paistab komeedi tee nii http://neo.jpl.nasa.gov/images/2007tu24.jpg:

Asteroid 2007 TU24.

Asteroid 2007 TU24. Pilt näitab 2007 TU24 teed tähtkujude taustal. Pöörake tähelepanu orbiidi joonele märgitud kuupäevade vahede ebaühtlusele!

Kuna asteroid liigub tähtede seas üsna kiiresti, tuleks tõsisel huvilisel teha omale vajalikud otsimiskaardid. Hea koht efemeriidide leidmiseks on näiteks Spaceweatheri veebileht. Sealt saab ka andmeid, mis võimaldavad erinevate planetaariumiprogrammide abil asteroidi asukoha arvutada ja kaardil näidata.

Kui on tõsine huvi meie kosmiline naaber taevast üles leida, oleks seda kõige lihtsam teha fotoaparaadi abil. Sobiv varustus on selline:

  • mitmekümne sekundilist säriaega võimaldav fotoaparaat, parem kui digipeegelkaamera
  • tundlikkuseks võiks olla ISO100-1600, kui te pole kindlad, kui suur on müra erinevate ISO väärtuste korral, proovige erinevaid
  • pildiformaadiks RAW (kui on, siis kasutage kindlasti seda), maksimaalsuurusega TIFF või maksimaalsuurusega ja parima kvaliteediga JPG
  • umbes 50-300 mm fookuskaugusega objektiiv, millel võimalikult suur ava (avast sõltub kõige nõrgemate nt. 30 sekundiga kättesaadavate tähtede heledus), proovida võib mõistagi igasuguste objektiividega
  • mingisugune vahend, millega fotoaparaati tähtedele järgi vedada – põhimõtteliselt siis teleskoop
  • kaart, millel näidatud asteroidi asukohad mõne pildistamisele lähedasema tunni jooksul – lühemate fookuskauguste korral sobib ka seesama NASA pilt

Fotokas kinnitage teleskoobi toru või monteeringu külge, teravustate fotoaparaadi mõne kauge objekti või heledama tähe peale ning lülitate teravustamise manuaalrežiimile. Teleskoobi polaartelg võiks enam-vähem olla joondatud Põhjanaelale. Sihite teleskoobi mõne asteroidile lähema lihtsamalt leitava, heledama, tähe suunas ning alustate säritust. Kasulik oleks pildi tegemist alustada automaatavajaga, muidu väristate päästikule vajutamisel teleskoopi sedavõrd, et pilt tuleb udune, värisemisest välja veninud või mitmekordsete tähekujutistega. Tehke taevaalast lühikese aja jooksul mitu pilti, oodake nt. 20 minutit kuni tund ning tehke uued pildid. Sõltuvalt visadusest võib niimoodi jätkata kasvõi terve öö.

Hiljem on teil võimalik ühes grupis tehtud pildid üksteisega liita, tõstes sel viisil efektiivselt säriaega. Erinevatel summeeritud piltidel peaks asteroid olema veidi nihkunud. Nihkumist on kergem märgata teleobjektiiviga tehtud piltidelt. Põhimõtteliselt võib selliseid pilte regulaarselt tehes panna kokku ka väikese videoklipi, mis näitab asteroidi liikumist tähtede suhtes.

Head pealehakkamist ja selget ilma!

Tõnis kirjutas:

2. veebruar 2008 – 12:46

Meile kahjuks selget ilma ei antud, kuid mujal maailmas vaadeldi seda asteroidi küll ja rohkem. Leidsin internetist huvitava “videoklipi”, kus on asteroidi tee paari minuti jooksul (animeeritud GIF-pildil on 52 kahesekundilist säriaega liidetud). Vürtsi lisab pildiseeriale see, et vaatevälja keskel asuvas galaktikas NGC634 on nõrgalt nähtav ka 2008. aasta esimene supernoova – SN2008A. Supernoova on muidugi väga nõrgukene, paistes umbes 17. tähesuurusega tähena.Link liikuvale pildile on siin. Viiekümne kaadri summeerimisel saadud pildil on näidatud supernoova asukoht galaktikas, näha on ka asteroidi tee. Kui SN2008A asukoht summeeritud pildilt leitud, ei teki ka liikuvalt pildilt leidmisega raskusi.

Mis mind tõsiselt hämmastab, on tänapäevaste detektorite kvaliteet – üksikult kahesekundilise säriajaga kaadril saadakse kätte 17. tähesuurusega tähed (SN2008A). Selle pildiseeria jäädvustaja on astronoomiahuviline, kellel on kasutada võrdlemisi korralik, kuid masstootmises olev tehnika - äärmiselt kvaliteetne Astro-Physics monteering, üsna levinud 16″ Meade LX200-tüüpi teleskoop ja SBIGi CCD-kaamera.

Märksõnad: ,