Galaktikad arenevad rahulikultElmo Tempel | 15.10.2010 Uued ESO VLT vaatlused näitavad esmakordselt, et galaktikad võivad varases Universumis areneda ka rahulikult – noored galaktikad imevad endasse külma gaasi, mis täitis kogu varajase Universumi. Pidevalt galaktikasse langev külm gaas võimaldab galaktikal uusi tähti toota ning suuremaks kasvada. Esimese paari miljardi aasta jooksul suurenes tüüpilise galaktika mass dramaatiliselt ning see ongi üks aktuaalsemaid probleeme tänapäeva astrofüüsikas. Esimesed galaktikad tekkisid, kui Universum oli alla ühe miljardi aasta vana. Esialgu tekkinud süsteemid olid tunduvalt väiksemad kui tänapäeval vaadeldud suured galaktikad nagu näiteks Linnutee või Andromeeda galaktika. Seega galaktikad oma arengu käigus kasvavad oluliselt. Üheks põhjuseks, miks galaktikad pidevalt suurenevad, on kindlasti galaktikate põrked. Galaktikate põrgete olemasolu on vaatlustest väga hästi teada ning varases Universumis, kus põrked olid sagedasemad, võimaldas see galaktikatel küllaltki kiiresti kasvada. Ometi ei suuda galaktikate põrked seletada kõikide galaktikate teket – üheks näiteks on mõhnata galaktikad, kus ei ole otseseid jälgi galaktikatevahelistest põrgetest. Seega on galaktikate arenguks pakutud ka teisi, põrgetest märksa rahulikumaid teid. Üheks põrgetele alternatiivseks teeks on pakutud külma gaasi langemist noortesse galaktikatesse varajases Universumis. Astronoomide töörühm, kasutades ESO VLT teleskoopi, testiski seda hüpoteesi. Varajane Universum on täidetud peamiselt vesiniku ja heeliumiga ning kui see gaas langeb galaktikatesse, siis see on ideaalseks allikaks tähetekkele. Senini ei ole sellele hüpoteesile veel vaatluslikult kinnitust leitud. Uued tulemused VLT andmetest näitavad selgelt, et gaasi akretsioon noortesse galaktikatesse toimub ning selle tulemusena on galaktikates aktiivne täheteke, mis omakorda võimaldab galaktikatel kiiresti kasvada. Saadud tulemus omab suurt tähtsust galaktikate tekke mõistmisel, kuna see andis esmakordselt kinnitust, et galaktikate areng varajases Universumis võib toimuda ka rahulikumat teed pidi. Uurimust, mis viis antud avastuseni, alustati sellest, et valiti hoolikalt välja kolm galaktikat, kus ei olnud jälgi galaktikatevahelisest interaktsioonist. Valitud galaktikad olid pealtnäha tavalised, aeglaselt pöörleva kettaga ning nad asusid umbes kahe miljardi aasta vanuses Universumis. Tänapäevastes galaktikates paiknevad rasked elemendid (raskemad kui vesinik ja heelium) peamiselt galaktika keskosas. Valitud kolmes galaktikas oli galaktika keskel raskeid elemente vähemuses ning galaktika keskel toimus ka aktiivne täheteke. See fakt näitab, et gaas, mis galaktika keskel täheteket põhjustab, on pärit galaktikat ümbritsevast gaasipilvest, kus raskete elementide sisaldus on väga väike. Antud uurimus on samm lähemale galaktikate tekke mõistmisele ning näitab meile kindlalt, et galaktikad võivad tekkida mitmel viisil. Allikas: Growing Galaxies Gently Märksõnad: galaktikad, VLT |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
