ESO astronoomid avastasid planeedirikka planeedisüsteemi

Jaan-Juhan Oidermaa | 25.08.2010

Euroopa Lõunaobservatooriumi astronoomid leidsid planeedisüsteemi, kus Päikese-sarnase tähe HD 1080 ümber tiirleb vähemalt viis planeeti ning vihjeid leidub veel kahe olemasolust, kirjutab Jaan-Juhan Oidermaa Eesti Füüsika Portaalis.

HD 1080 asub Maast umbes 127 valgusaasta kaugusel ning on üks teadaolevast viieteistkümnest eksoplaneedisüsteemist, kus on rohkem kui kolm planeeti. Kui vaatlusi kinnitatakse, asub leitud süsteemis seitse planeeti, mis teeb sellest planeedirikkaima avastatud süsteemi. Planeedid tiirlevad oma ematähe ümber sarnases formatsioonis nagu Päikesesüsteemi planeedid, ent rohkem kokkusurutud orbiitidel.

Avaldatud uurimuse põhiautor Christophe Lovis võttis pressiteates uurimuse kokku sõnadega: “Me oleme arvatavasti leidnud süsteemi, kus tiirleb kõige rohkem planeete, kui on seni avastatud.” Töörühma uurimus põhineb kuue aasta jooksul VLT HARPS-i spektrograafi abil tehtud 190 vaatlusel. Instrument võimaldab astronoomidel mõõta tähe võbelemist, mida põhjustab selle ümber tiirlevate planeetide gravitatsiooniline tõmme.

Üks kahest potentsiaalsest planeedikandidaadist arvatakse olevat Saturni-sarnane planeet, mille tiirlemisperiood on 2200 päeva. Teine aga võib osutuda Maale lähedaseima massiga planeediks, mis kunagi avastatud, kaaludes ainult 1.4 Maa massi. Ent planeet asub tähele väga lähedal ning selle aasta kestab vaid 1.18 päeva. “Objekt põhjustab tähe liikumiskiiruses ainult 1 m/s suurust võbelemist, mis on aeglasem, kui käimiskiirus, ning seega on seda väga raske mõõta,” ütles töörühma liige Daien Segransan.

Planeet on arvatavasti väike ning kivine, olles seega sarnane hiljuti avastatud planeedile Corot-7b, mis tiirleb ühe teise tähe ümber. Päevased temperatuurid küünivad mõlemal 2200 kraadini Celsiuse järgi, mil planeedi ööpoolsel küljel on külma kuni 210 kraadi.

Planeedisüsteem on veel mitmel põhjusel unikaalne. Viis Neptuuni-sarnast planeeti tiirlevad orbiitidel, mille raadius ei ületa Marsi oma. Seega on süsteemi siseosas rohkem planeete ning need on massiivsemad kui Päikesesüsteemis. Samuti ei ole planeedisüsteemis Jupiteri-sarnast gaasihiiglast. Kuid kõik planeedid tiirlevad peaaegu ringikujulistel orbiitidel nagu Päikesesüsteemis.

Süsteem kinnitab ka mitmeid seniseid astronoomide hüpoteese. Kasutades nii äsjaavastatud kui ka varasemate leitud planeedisüsteemide andmeid, selgus, et planeetide asukohad näivad järgivat regulaarset mustrit, mida tuntakse Titius-Bode’i seaduse nime all. See omakorda viitab sellele, et kõik planeedisüsteemid järgivad tekkides sama kulgu. Samuti kinnitab süsteem teooriat, mille kohaselt asuvad massiivsemad planeedisüsteemid raskemate ning metallirikkamate tähtede ümber.

Uurimustulemused tehti Haute-Provence’i observatooriumis toimunud konverentsil teatavaks vaid paar päeva enne NASA Kepleri töörühma konfidensiaalsuslepingu lõppemist. Selleks neljapäevaks on planeeritud pressikonverents, kus arutatakse “väga intrigeerivat planeedisüsteemi”. Nii või teisiti, tsiteerides ESO pressiteadet: “Eksoplaneetide teaduses on alanud uus ajajärk, kus uuritakse kompleksseid planeedisüsteeme, mitte üksikuid planeete.”

Allikas: ESO: Richest planetary system discovered.

Teadusuudis Eesti Füüsika Portaalis: ESO astronoomid avastasid planeedirikka planeedisüsteemi

Märksõnad: eksoplaneedid, VLT