Tähistaevas augustis 2010

Helle Jaaniste | 03.08.2010

August on viimane suvekuu. Ööd on veel päevadest lühemad, aga pimedat aega tähistaeva vaatlemisks juba on.

Merkuur asub augustis Lõvi tähtkujus. Aga 6.-7. august käib korraks Sekstandi tähtkujus. See kõrvalpõige tuletab meile meelde, et planeedid (ja Kuu) ei liigu täpselt ekliptika tasandil. Muidugi saab seda tähtkujudes liikumist täpselt jälgida vaid planetaariumiprogrammidega, sest vaevalt keegi oskab tähtkujudevahelisi piire taevas väga täpselt paika panna.
Merkuuri maksimaalne idapoolne eemaldumine on 6.-7. augustil, 27.4 kraadi, st planeet on õhtutaevas. Aga meil ta vaadeldav pole. Kui juhtumisi kaugele lõuna poole juhtute (nt ekvaatori kanti), siis särab ta kohe pärast päikeseloojangut kõrgel läänetaevas.
Planeedi heledus on siis 0.4 tähesuurust, ketta läbimõõt 7.5 kaaresekundit ja faas 0.5.

Veenus, asub Neitsi tähtkujus. Planeet loojub kuu alguses veel tund pärast päikeseloojangut ja on väga hele (-4.2 tähesuurust), kuid ta on nii madalal läänetaevas, et meil teda vaadelda pole võimalik.

Marss asub Neitsi tähtkujus, loojub pärast Päikest. Aga madalal läänetaevas tuhmi (1.5 tähesuurust) planeeti meil näha pole võimalik.

Jupiter asub augustis Kalade tähtkujus. Kuu alguses tõuseb ta tund aega pärast päikeseloojangut, kuu lõpus vaid pool tundi. Planeet on hele (-2.6 kuni -2.7), tema ketta läbimõõt kasvab kuu jooksul 45.7 kaaresekundilt 49 kaaresekundile.
Jupiterist saab päris mitmeks kuuks meie planeeditaeva ainuvalitseja. Tema vaatlustingimused paranevad pidevalt – kulminatsioon (st planeedi maksimaalne kõrgus silmapiirist) nihkub üha varasemaks (kell 4.54 1. augustil ja 2.48 31.augustil).

26.-27. augustil on Jupiteri juures väga hele Kuu.

Saturn asub Neitsi tähtkujus. Planeet loojub pärast päikeseloojangut, aga on siis väga madalal ning tema heledus on vaid 1.1 tähesuurust. Seega pole ka rõngaga planeet meil üles leitav.

Kokkuvõtteks: Kes juhtub kaugele lõunasse sõitma, see näeb õhtutaevas nelja planeeti, aga meie laiuskraadil on peaaegu kogu öö nähtav ainult Jupiter.

Päike liigub augustis Vähi tähtkujust Lõvi tähtkujusse (11. augustil kell 1.33), päikesemärkide järgi astub 23. augustil Lõvi märgist Neitsi märki.
18. augustil lõpeb astronoomiline valge öö, see tähendab – Päike jõuab silmapiiri all madalamale kui 18 kraadi. Ööd pikenevad, 1. augustil kestab öö 5 tundi 37 minutit, 31. augustil juba 8 tundi 25 minutit. Päikese kõrgus keskpäeval kahaneb – 49.5 kraadilt 40.2 kraadile, see tähendab, et ka päikesesooja saame me vähem kui südasuvel.

Kuu faasid:

• viimane veerand 3. augustil kell 7.59
• noorkuu 10. augustil kell 6.08
• esimene veerand 16. augustil kell 21.14
• täiskuu 24. augustil kell 20.05, kulmineerub kõrgusel 19.75 kraadi.

Augustikuu taevas võib tavalisest enam näha langevaid tähti. Nimelt on siis aktiivne perseiidide meteoorivool (17.07 kuni 28.08), voolu maksimum on 13. augustil kell 2.30 kuni 5.00. Õnneks ei sega sel aastal perseiidide vaatamist-loendamist ka Kuu.
Perseiidid on meteooridest parimad mitmel põhjusel:

• lendtähti on palju (maksimumi ajal kuni 100 meteoori tunnis);
• neid võib näha õhtust hommikuni, sest meil nende radiant (punkt taevas, millest näivad lendtähed tulevat) on loojumatu;
• augustikuu ööd on meeldivalt soojad.

Muidugi on lendtähti rohkem hommikupoole ööd, sest siis on radiant kõrgemal, kuid ilusaid meteoore võib näha juba enne keskööd, kohe kui taevas on päristähtede nägemiseks piisavalt pime. Lendtähtede vaatluseks tuleb leida võimalikult pime koht, kaugel tänavalaternatest ja muust tehisvalgusest. Hea on võimalikult lage vaatluskoht, siis näeb suuremat osa taevast. Meteoorid lendavad radiandist igale poole laiali, seepärast ei ole vaatesuund oluline. Samuti ei maksa oodata just maksimumi päeva – rohkesti meteoore võib näha ka enne ja pärast seda.

Küllap te märkate pikema vaatlusaja korral, et kõik meteoorid ei ole ühesuguse kiiruse ja suunaga, sest samaaegselt on liikvel mitme meteoorivoolu lendtähed. Näiteks on maksimum 18. augustil kapa-tsügniididel, need lähtuvad Luige ja Lohe vahelt (praktiliselt seniidist), aga neid on tunnis umbes 3 ja kiirus on neil vaid 25 kilomeetrit sekundis. Perseiidide kiirus on 59 km/s.

Perseiidide maksimumi järgi on paika pandud üks loodushuvilistele oluline suvine sündmus – Astronoomiahuviliste üle-Eestiline kokkutulek. Sel aastal on see juba viieteistkümnes, toimub 11.- 15.august Tihemetsas, Pärnumaal. Kokkutulekul loeme langevaid tähti,  õpime tundma tähistaevast, vaatleme planeete (sel aastal siis Jupiteri), vaatleme teleskoobiga süvataeva objekte. Päeval on loengud astronoomiast. Osavõtjaid on meil igasuguse vanuse ja haridustasemega. See tähendab – kõik on oodatud. Täpsem info on aadressil http://www.astronoomia.ee/kokkutulekud/2010/

Pimedat aega öösel juba on, saab hakata jälle taevasse kriipsujukusid joonistama. Paljud kevadest-suvest tuttavad tähtkujud on olemas, aga nad on oluliselt kohta muutnud, Maa on ju ilmaruumis edasi kihutanud.
Esimestena hakkavad pimenevas taevas silma Sügiskolmnurga tähed – Veega-Deeneb-Altair. Siis leiate põhilised taevaorientiirid Suure Vankri ja Kassiopeia. Idakaares on tähegrupp, millest saaks joonistada nagu veel ühe vankri, suurema kui Suur Vanker ja koguni kahe aisaga. Need on Pegasuse ja Andromeeda tähed, neli heledamat neist moodustavad Pegasuse Ruudu. Ruudu kaks külge on meil joonistatud punktiiriga, näitamaks, et üks tähtedest ei kuulu Pegasuse tähtkujusse.
Lõunakaares võib proovida paika panna kolm Loomaringi tähtkuju – Kaljukitse, Amburi ja Skorpioni. Meie laiuskraadil see kerge ei ole, sest nad on nii madalal.
Põhjakaares on kõige heledam Kapella, tema kõrval ida pool asub Perseuse tähtkuju. Augustikuu tähtsaim tähtkuju – seal näib asuvat langevate tähtede kodu.
Perseiide oodates-vaadates proovige leida üles ka hulk pisikesi ilusaid tähtkujusid, mis meie kaardile veel joonistatud on.

Märksõnad: tähistaevas