Tähistaevas juulis 2010

Helle Jaaniste | 29.06.2010

Tähtkujudest ei ole juulis veel midagi rääkida – ööd on liiga valged, paistavad ainult mõned heledamad tähed. Proovige otsida üles Suvekolmnurk, Kapella ja Arktuurus. Vaadake, millal leiate jälle üles Suure Vankri.

Planeetidest, Päikesest ja Kuust juulis.

Merkuur asub juuni alguses (kuni 8.07) Kaksikute tähtkujus, sealt läheb Vähi tähtkujusse(9.07 – 19.07), kuu lõpus on Lõvis (20.07 – 5.08).
29. juunil asusid Maa-Päike-Merkuur ühel joonel. Edasi liigub Merkuur Päikesest ida poole, see tähendab – planeet ilmub õhtutaevasse. Kuu alguses loojub Merkuur pool tundi pärast päikeseloojangut, juuli teisel dekaadil peaaegu 50 minutit pärast Päikest. Kui lisada, et kuu alguses on Merkuuri heledus -2.2 tähesuurust, siis tekiks nagu võimalus planeedi nägemiseks. Tegelikult on see ikkagi üsna lootusetu – Merkuur on Päikese loojudes vaevalt 5 kraadi kõrgusel väga heledas läänetaevas. Ja planeedi heledus kahaneb väga kiiresti – 10. juulil juba -0.9 tähesuurust, 20. juulil -0.3 ja 31. juulil +0.2 tähesuurust. Planeet tuleb Maale lähemale ning tema ketta läbimõõt kasvab (5.1 kaaresekundit 1.07 ja 6.9 kaaresekundit 31.07) aga tema faas kahaneb (0.99lt 0.58le) ja seepärast muutubki Merkuur nii kiiresti tuhmiks.

13. juulil on nähtamatu Merkuuri lähedal nähtamatu kuusirp (faas 0.06).

Veenus asub juulis Lõvi tähtkujus, Ehatäht on õhtutaevas hästi vaadeldav, kuid tema vaatlusaeg lüheneb kiiresti. Kuu alguses loojub planeet veerand tundi pärast südaööd, kuu lõpus juba kell 22.39, st vähem kui tund aega pärast päikeseloojangut. Planeet on väga hele – -4.0 tähesuurust, seepärast on ta leitav üsna kohe pärast loojangut, kuu alguses on ta siis ehavöös umbes 12 kraadi silmapiirist, kuu lõpus ainult 6 kraadi. Juuni jooksul suureneb Veenuse ketas 15,8 kaaresekundilt 20,1 kaaresekundini ja faas väheneb 0.7-lt 0.58-le.

9. juulil möödub Veenus Lõvi peatähest Reegulusest; tähe ja planeedi omavaheline kaugus on vaid 1.1 kraadi. Reegulus on Ehatähest palju tuhmim, aga planeedi abil on teda sel õhtul võimalik üles otsida, ilmselt ikka binoklit või teleskoopi kasutades.

14.juulil on kuusirp (faas 0.12) Veenuse juures, umbes 6 kraadi planeedist allpool.

Marss asub Lõvi tähtkujus, 20. juulil läheb Neitsi tähtkujusse. Planeet loojub kuu algul veerand tundi pärast südaööd, kuu lõpus juba 22.49. Heledus kahaneb juuni jooksul tähesuurusest 1.3 tähesuuruseni 1.5, kahaneb ka ketta läbimõõt – 5.2 kaaresekundit kuu alguses, 4.7 kaaresekundit kuu lõpus. Ilma binoklita on teda heledas läänetaevas ikka ei leia.

15. juulil on Marsi juures kuusirp (faas 0.21), planeedist madalamal.

Jupiter asub juulis Kalade tähtkujus. Kuu alguses tõuseb ta kell 0:50, lõpus jõuab planeet aga õhtutaevasse – tõuseb kell 22:51, tund aega pärast päikeseloojangut. Planeet muutub üha heledamaks (-2.3 kuni -2.5) ja ketta läbimõõt kasvab (41.5 kaaresekundilt 45.6 kaaresekundile). Kuu lõpus kulmineerub ta päikesetõusu ajal umbes 30 kraadi kõrgusel.

Kuu on Jupiteri juures 4. juulil (faas 0.56) ja 31. juulil (faas 0.8).

Saturn asub Neitsi tähtkujus. Planeet loojub juuli alguses kell 1, kuu lõpus juba kell 11, st kaob ehavalgusesse. Saturni heledus on 1.1 tähesuurust, ketta läbimõõt kahaneb 17.1 kaaresekundilt 16.4 kaaresekundile. Heledas suvetaevas pole planeeti kerge leida ka juuli esimestel nädalatel.

16. juulil on Saturni juures Kuu (faas 0.32), umbes 9 kraadi planeedist madalamal.

Kokkuvõtteks. Juulikuu õhtutel on päikeseloojangul meil taevas neli planeeti – Veenust näeme kenasti palja silmaga, Marssi ja Saturni binokliga, neljas – Merkuur – on nähtav ainult teoreetiliselt. Saturn, Marss ja Veenus on ilusasti reas, 1. juulil on selle rea pikkus 38 kraadi, kuu keskel 24 kraadi ja 31. juuliks on Marss jõudnud Saturnile järele ning reast on saanud planeedi-kolmnurk. Marss on Saturnist 2 kraadi madalamal ja 7.5 kraadi paarist vasakule jääb Veenus. Pilt oleks ilus, aga kahjuks on planeedid väga madalal läänekaares – pool tundi pärast päikeseloojangut vaid 3 – 6 kraadi kõrgusel – seega tuleb Marsi ja Saturni leidmiseks ikka appi võtta binokkel.

Hommikupoole ööd (kuu lõpus juba südaööl) särab taevas Jupiter.

Päike liigub juunis Kaksikute tähtkujust Vähi tähtkujusse (21. juulil kell 2.27), päikesemärkide järgi astub 23.juulil Vähi märgist Lõvi märki. Ööd hakkavad tasapisi pikenema. 28. juulil lõpeb nautiline valge öö (algas 16. mail), see tähendab, et Päike kaob südaöösel 12 kraadi silmapiirist allapoole.

Maa on Päikesest kõige kaugemal 6. juulil.

Kuu faasid:

• viimane veerand 4. juulil kell 17.35
• noorkuu 11. juulil kell 22.40
• esimene veerand 18. juulil kell 13.11
• täiskuu 26. juulil kell 4.37, kulmineerub umbes 12 kraadi kõrgusel.

Juulikuu noorkuu liigub täpselt Maa ja Päikese vahele – 11. juulil toimub täielik päiksesvarjutus. Kahjuks ei ole varjutus Eestist näha. Täisvarju tsoon on Vaikse Ookeani lõunaosas, Lõuna-Ameerika lõunaosas näeb varjutust päikeseloojangu ajal. Parim vaatlusplats on Lihavõttesaared ja ookean nende ümbruses; täisvari katab Päikest maksimaalselt 5 minutit 20 sekundit.

Märksõnad: tähistaevas