Tähistaevas mais 2010

Helle Jaaniste | 29.04.2010

Kuigi pime aeg läheb aina hilisemale kellaajale ja päris pimedaks ei lähegi, on taevas ikka midagi näha. Kui juba olete planeete ja tähtkujusid jälgima hakanud, ei maksa seda pooleli jätta. See taevaste asjade muutumine on ju üsna põnev.

Merkuur on hommikutaevas, asub mai alguses ja lõpus Jäära tähtkujus, vahepeal käib aga Kalade (10.05 – 14.05) ja Vaala tähtkujus (15.05 – 22.05). 28.aprillil oli planeet ühenduses Päikesega – Päike, Merkuur ja Maa olid ühel joonel. See tähendab, et me vähemalt mai alguses Merkuuri ei näe. Aga tegelikult ei näe me teda ka hiljem, sest ta küll tõuseb hommikuti mõned minutid enne Päikest (kuu lõpus 16 minutit), kuid heledas koidutaevas ei leia me teda ilmselt ka binokli abil mitte. Merkuuri maksimaalne läänepoolne eemaldumine Päikesest on 26. mail, 25 kraadi.

Veenus, Ehatäht on vaadeldav kogu kevade. Mais loojub planeet umbes kolm tundi pärast päikeseloojangut. Planeet on väga hele – -3.9 tähesuurust, seepärast on ta leitav üsna kohe pärast loojangut. Veenuse leiame ehavööst umbes 20 kraadi kõrguselt. Mai jooksul suureneb planeedi ketas 11,4 kaaresekundilt 12,9 kaaresekundinid ja faas väheneb 0.9-lt 0.8-le.
Mai esimese poole on Sõnni tähtkujus, 20. mail läheb Kaksikute tähtkujusse.

16.mail on kuusirbike (faas 0.09) Veenuse juures.

Marss on vaadeldav kogu öö, asub kuu alguses Vähi tähtkujus, 13. mail läheb Lõvi tähtkujusse. Heledus kahaneb aprilli jooksul tähesuurusest 0.7 tähesuuruseni 1.1, kahaneb ka ketta läbimõõt – 7.3 kaaresekundit kuu alguses, 6.0 kaaresekundit kuu lõpus. Ümbritsevatest tähtedest on Marss heledam, punaka värvuse tõttu Kaksikute ja Lõvi vahel hästi leitav. Ta liigub tähtede suhtes üsna kiiresti ida poole (päevas 0.5 kraadi, see on umbes täiskuu läbimõõt), mai lõpuks jõuab 3.5 kraadi kaugusele Lõvi peatähest Reegulusest.
20. mail on Marsi juures kuusirp (faas 0.38).

Jupiter asub mai esimesed päevad Veevalaja tähtkujus, 3. mail läheb Kalade tähtkujusse. Kuu alguses tõuseb ta 40 minutit enne Päikest, lõpus juba poolteist tundi varem. Planeet muutub üha heledamaks (-2.1 kuni -2.3) ja ketta läbimõõt kasvab (35 kaaresekundilt 38 kaaresekundile) Varased ärkajad võiksid maikuu jooksul Jupiter koidutaevast üles leida küll. Ta ei tõuse küll päikesetõusuks eriti kõrgele (umbes 10 kraadi), aga mai lõpuks on ta eemaldumine Päikeses 70 kraadi, see tähendab – ta jõuab kõige heledamast taevast nii palju eemale, peaaegu kagusse.
9. mail on Jupiteri juures vana kuusirp (faas 0.23)

Saturn asub Neitsi tähtkujus. Planeet liigub tähtede suhtes väga aeglaselt lääne poole. 31. mail muutub Saturni liikumissuund – ta hakkab liikuma ida suunas. Planeet on näha peaaegu kogu öö. Saturni heledus ja ketta läbimõõt vähenevad ( +0.8 tähesuurusest +1.0 tähesuurusele, 19 kaaresekundilt 18,2 kaaresekundile). Tema rõngas on endiselt kitsuke, minimaalne kalle ongi rõngal mai lõpus.
22. – 23 mai öösel möödub Saturnist hele Kuu (faas 0.7).

Päike liigub mais Jäära tähtkujust Sõnni tähtkujusse (14. mail kell 14.13), päikesemärkide järgi astub 21. mail Sõnni märgist Kaksikute märki.
Päev pikeneb mais kaks tundi, 31. mail on see 17 tundi ja 47 minutit. Meenutame – aprillis pikenes päev 2.5 tundi. Kevadine kõige kiirem päeva muutumine on möödas, Päike läheneb oma suvisele seisakule. Mai alguses kulmineerub Päike 46.7 kraadi kõrgusel, kuu lõpus 53.5 kraadi kõrgusel. 16. mail algab nautiline valge öö, see tähendab, et Päike liigub horisondist allapoole vähem kui 12 kraadi.

Kuu faasid:

• viimane veerand 6. mail kell 7.15
• noorkuu 14. mail kell 04.04
• esimene veerand 21. mail kell 02.43
• täiskuu 28. mail kell 02.07.

Tähtkujudest ei ole mais enam palju rääkida – õhtud on valged, paistavad ainult heledamad tähed ja kriipsujukusid on taevasse kujutada raske.

Toome seekord lausa südaöise kaardi – 15.mai kell 24.00, see on kaks ja pool tundi pärast päikeseloojangut. Vaatlusplaani tegemisel tuleb vaadata, et Kuud poleks segamas – siis õnnestub rohkem tähti ära tunda.

Alguseks ikka kindlad tuttavad -  Suur Vanker  ja Põhjanael, Kassiopeia.
Kui pimedamast ajast on meelde jäänud Veomehe Kapella ning Kaksikute Kastor ja Polluks, siis leiate ka need läänekaarest üles.

Edelataevas on Reegulus ja Lõvi trapets teile juba tuttav, järgneb Spiika (Neitsi peatäht). Otse lõunas, umbes 40 kraadi kõrgusel on põhjataeva heledaim täht Arktuurus, Karjuse peatäht. Madalamal on kaks sodiaagi tähtkuju – Kaalud ja Skorpion. Skorpioni peatäht Antaares on madalal silmapiiri kohal. Veidi parem on teda vaadelda paari tunni pärast, siis on see punakas täheke otse lõunas, aga ikkagi vaid 5 kraadi kõrgusel. Et seda tõeliselt ilusat tähtkuju tervenisti näha, tuleb sõita palju lõuna poole.

Maikuu öödel on võimalik enda jaoks paika panna ka kolmeteistkümnes tähtkuju, milles Päike liigub – Maokandja, Päike asub seal päris kaua, 30. novembrist 18. detsembrini. Jätsime kaardile nii Maokandja kui ka kahest osast koosneva Mao kriipsud. Kerge neid taevas joonistada pole, aga vähemalt võite meelde jätta, et asub kusagil seal Neitsi ja Kotka vahel.
Kotkas asub meie valitud ajal otse idas, tema peatäht on Altair, koos oma kahe naabertähega kannavad nad eesti rahvaastronoomias nime Sauatähed. Altair, Deeneb ja Veega aga moodustavad Suvekolmnurga, sarnaselt Talvekuusnurgale aitab see paika panna korraga mitu tähtkuju. Hästi on Suvekolmnurk näha ka sügisõhtutel, varasemal kellaajal kui suvel, nii nimetatakse teda tihti ka Sügiskolmnurgaks.

Märksõnad: tähistaevas