Kui suur võib olla planeet?

Elmo Tempel | 07.04.2010

Teadlased vaatlesid ühte pruuni kääbuse kaaslast, mis oma massi poolest sobiks planeediks, kuid mille tekkeajalugu viitab pruunile kääbusele. See avastus on viinud küsimuseni: kui suur võib olla planeet ning kust läheb piir planeedi ja pruuni kääbuse vahel?

Teleskoobid, mida me kasutame, muutuvad üha võimsamaks ning võimaldavad meil vaadelda objekte, millest meil varem aimugi ei olnud. Üheks selliseks näiteks ongi planeedilaadse objekti avastamine pruuni kääbuse ümbert. See objekt on umbes 5-10 korda massiivsem kui Jupiter ning siiani on selliseid objekte kutsutud planeetideks. Kõnealune objekt on aga tekkinud vähem kui miljoni aasta jooksul, mis on tüüpiline aeg pruuni kääbuse tekkeks ning praeguste teooriate kohaselt on seda liiga vähe planeedi tekkeks.

Varasemalt on olnud seoses Pluutoga küsimus, kui väike võib objekt olla, et teda saaks planeediks nimetada. Praegused vaatlusandmed tõstatavad teise küsimuse: kui suur on suurim planeet ning kust läheb piir planeedi ja pruuni kääbuse vahel?

Praegustest vaatlustest leitud objekt jääb küll alla 15 Jupiteri massi (suurim teadaolev eksoplaneet), kuid kas see on piisav, et teda planeediks nimetada? Vastus sellele küsimusele peitub tõenäoliselt objekti tekkemehhanismis. Teatavasti on planeetide tekkeaeg tunduvalt pikem kui pruunide kääbuste oma, mis on analoogne tähtede tekkimisele.

Kõige huvitavam tulemus praeguse avastuse juures on see, et kaksiktähtede tekkemehhanism võib tekitada ka planeedi massiga objekte.

Allikas: Small Companion to Brown Dwarf Challenges Simple Definition

Märksõnad: eksoplaneedid, pruunid kääbused