Miks enamus kaugeid galaktikaid on nähtamatud?Elmo Tempel | 25.03.2010 Astronoomid on tähele pannud, et enamustes väga kaugete galaktikate taevaülevaadetes jääb suur osa (90 protsenti) galaktikatest meile nähtamatuks. Kasutades ESO VLT (Very Large Telescope) teleskoope, on õnnestunud antud küsimusse natuke rohkem selgust tuua.
Väga kaugete objektide vaatelmiseks kasutavad astronoomid tihti tugevaid emissioonijooni. Üheks selliseks on Lyman-alfa joon, mis tekib ergastatud vesiniku aatomi minekul põhiseisundisse. Tugevad emissioonijooned paistavad kaugele ning me peaksime olema võimelised neid nägema. Siiski, praegustes Lyman-alfa taevaülevaadetes on leitud ainult väike osa eeldatavatest galaktikatest. See, et osades galaktikates Lyman-alfa jooni ei esine ning nad peavadki meile nähtamatud olema, on astronoomidele teada juba pikka aega. Kuid siiani ei oldud vaatluslikult kindlaks tehtud, kui suur osa galaktikatest siiski nähtamatuks jääb. Kasutades VLT teleskoope, vaadeldi ühte konkreetset taeva piirkonda nii Lyman-alfa kui ka H-alfa piirkonnas. Nende kahe vaatluse koosmõjul õnnestus astronoomidel välja selgitada, et umbes 90 protsenti kõigist galaktikatest kaugetes taevaülevaadetes jäävad meile Lyman-alfa piirkonnas nähtamatuks Põhjus, miks me enamusel kaugetest galaktikatest Lyman-alfa jooni ei näe, seisneb selles, et Lyman-alfa footonid interakteeruvad tähtedevahelise gaasi ja tolmuga ning seetõttu ei jõua nad meieni. Kokkuvõtteks võib öelda, et nüüd, kus me teame, kui palju galaktikaid meil tegelikult kaugete galaktikate taevaülevaadetes jääb nägemata, me saame luua palju täpsema pildi kosmosest ning sellest, kuidas täheteke Universumis on arenenud. Allikas: Explained: Why many surveys of distant galaxies miss 90% of their targets (ESO pressiteade) Märksõnad: galaktikad, VLT |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
