Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Tähistaevas jaanuaris 2010

Taavi Tuvikene | 01.01.2010

Jaanuar on Marsi kuu, sest aset leiab Marsi vastasseis, mis Eesti vaatlejate jaoks tõotab kujuneda algava aastakümne parimaks. Õhtuses taevas on veel näha Jupiteri ning veidi enne südaööd tõuseb taaskord rõngaid näitav Saturn. Terava silmaga vaatlejad võivad jaanuari keskel leida koidukumast Merkuuri.

Marsi vastasseis leiab aset 29. jaanuaril, kui Päike ja Marss on Maalt vaadates täpselt vastassuundades. Teisisõnu: Päike, Maa ja Marss asuvad ühel joonel. Marss on Maale lähimas asendis aga kaks päeva varem, 27. jaanuaril.

Marss on jaanuaris nähtav praktiliselt terve öö jooksul. Vastasseisu ajal jaanuari lõpus tõuseb Punane planeet juba tund enne päikeseloojangut, kulmineerub pool tundi pärast südaööd ja loojub tund pärast päikesetõusu. Marsi näiv läbimõõt kasvab 12.7 kaaresekundilt kuu alguses 14.1 sekundini vastasseisus. Heledus kasvab vastavalt -0.7 tähesuuruselt -1.2 tähesuuruseni.

Jupiteri vaatlustingimused muutuvad jaanuaris järjest halvemaks. Jupiteri näeb õhtuti pärast päikeseloojangut, kuid loojumise kellaaeg nihkub järjest varasemaks: jaanuari algul kell kaheksa ning kuu lõpus kolmveerand seitse ehk kaks tundi pärast päikeseloojangut. Ketta läbimõõt kahaneb 34.9 kaaresekundilt 33.4-le. Esmaspäeva, 18. jaanuari õhtul on kolme päeva vanune kuusirp 5 kraadi kaugusel Jupiterist.

Saturn on nähtav hommiku poole ööd, tõustes kuu algul veerand tundi enne südaööd, kuid jaanuari lõpus juba kolmveerand kümme õhtul. Saturni rõngas, mis septembris paistis serviti, on jaanuari alguses meie vaatesihi suhtes 4.8 kraadi kaldu. Saturn kulmineerub varahommikul umbes 31 kraadi kõrgusel.

Veenusel on ülemine ühendus Päikesega 11. jaanuaril ning ei ole jaanuari jooksul meile nähtav. Merkuuril on alumine ühendus Päikesega 4. jaanuaril. Jaanuari keskel, 15.-20. jaanuarini tõuseb Merkuur umbkaudu poolteist tundi enne päikesetõusu. Terava silmaga vaatlejad leiavad Päikesele lähima planeedi pool tundi enne päikesetõusu umbes 4 kraadi kõrguselt silmapiiri kohal. Merkuuri suurim läänepoolne eemaldumine 24.8 kraadi leiab aset 27. jaanuaril.

Merkuur jaanuaris 2010. Joonisel on kujutatud Merkuuri asend taevas koidu ajal, kui Päike on 6 kraadi silmapiirist madalamal. Koidu kellaaja saab teada Päikese tõusu ja loojangu tabelitest.

Merkuur jaanuaris 2010. Joonisel on kujutatud Merkuuri asend taevas koidu ajal, kui Päike on 6 kraadi silmapiirist madalamal. Koidu kellaaja saab teada Päikese tõusu ja loojangu tabelitest.

Kvadrantiidide meteoorivool, mille maksimumis 3. jaanuari õhtul võiks tunniarv küündida 120-ni, jääb kuuvalguse tõttu väga kesiseks. Näha on vaid üksikud heledad meteoorid.

Rahvusvahelise kosmosejaama ISS ülelennud on Eestist jälgitavad orienteeruvalt 11.-21. jaanuarini. Täpsed kellaajad saab leida veebilehelt www.heavens-above.com.

Varjutusmuutlikul tähel Algolil on jaanuaris öisel ajal kuus miinimumi, kuid hästi vaadeldavaid on neist neli:

  • reedel, 1. jaanuaril kell 21.18, algus kell ~16.30, lõpp öösel kell ~02.00
  • esmaspäeval, 4. jaanuaril kell 18.07, algus päeval kell ~13.15, lõpp kell ~23.00
  • neljapäeval, 21. jaanuaril kell 23.00, algus kell ~18.15, lõpp reedel kell ~03.45
  • pühapäeval, 24. jaanuaril kell 19.49, algus päeval kell ~15.00, lõpp öösel kell ~00.30

Kuu faasid: viimane veerand neljapäeval, 7. jaanuaril kell 12.39, noorkuu reedel, 15. jaanuaril kell 09.11, esimene veerand laupäeval, 23. jaanuaril kell 12.53 ning täiskuu laupäeval, 30. jaanuaril kell 08.18. Seega on jaanuari alguses ja lõpus kuuvalged ööd ning pimedad ööd jäävad jaanuari keskele.

Märksõnad: