Austinis Texases toimunud Ameerika Astronoomia seltsi kokkutulekul avaldati tumeaine suuremastaabiline jaotus Universumis. See kaardistati Kanada-Prantsusmaa koostööna valminud CFHTLenS missiooni käigus. [...]
Postitused sildiga "Universum"Nobelleeritud supernoovad ja Universumi kiirenev paisumineKülalisautorid | 05.10.2011 Kaks sõltumatut, teineteisega võistlevat teadusrühma teatasid 1998. aastal peaaegu üheaegselt, et ülikaugete supernoovaplahvatuste heleduse mõõtmine näitab, et Universum paisub kiirenevalt. Selle teadustöö eest pälvisid üht töörühma juhtinud Saul Perlmutter ning teist töörühma juhtinud Brian Schmidt ja Adam Riess käesoleva aasta Nobeli füüsikapreemia. [...] Galaktikatuumade aktiivsus avaldub kiiremini Universumi tihedamates piirkondadesTartu Observatoorium | 15.09.2011 Astronoome on ikka rohkem huvitanud need taevakehad, mis kiiresti muutuvad. Galaktikate maailmas leidub harva selliseid objekte. Üheks heaks näiteks on kvasarid – kaugete galaktikate tuumad, mis galaktikate varase arengu perioodil on kiiresti muutuvad ja väga heledad. Peale kvasarite on kauges Universumis ka teisi sarnase omadusega galaktikaid (raadiogalaktikad, blazarid, Seyferti galaktikad). Neil kõigil on ühine nimi – aktiivse tuumaga galaktikad ehk AGN (active galactic nuclei). Nende galaktikate uurimine on eriti oluline galaktikate tekke ja evolutsiooni mõistmiseks ja selgitamiseks. [...] Superparved osutusid lihtsamaks kui varasemalt arvatudTartu Observatoorium | 01.09.2011 Kosmilise superparvede-tühikute võrgustiku suurimate süsteemide – superparvede omaduste uurimine aitab mõista struktuuri teket ja arengut Universumis. [...] Spriaalgalaktikad viitavad Universumi pöörlemiseleRain Kipper | 11.07.2011 Uuriti spiraalsete galaktikate pöörlemise suundi ning leiti, et vastupäeva pöörlevaid galaktikaid on mõnevõrra rohkem kui päripäeva. Selle tulemuse põhjal pakutakse, et kogu Universum pöörleb. [...] Avastati kaugeim kvasarRain Kipper | 05.07.2011 Avastati kvasar ULAS J1120+0641, mille kaugus on 12.9 miljardit valgusaastat, ehk astronoomidele sobivamates ühikutes, punanihkel 7.1. Valgus hakkas sellelt kvasarilt meieni tulema siis, kui Universum oli 870 miljonit aastat vana. Avastuse tegemiseks kasutatud teleskoop oli Suurbritannia Infrapuna Teleskoop. [...] Superparvede morfoloogia uurimine aitab mõista kosmilise võrgustiku omadusiTartu Observatoorium | 24.05.2011 Aine jaotust Universumis saab kirjeldada kui galaktikate ja galaktikasüsteemide võrgustikku. Kosmilise võrgustiku suurimateks ehituskivideks on superparved, mis koosnevad kümnetest ja isegi sadadest galaktikagruppidest ning üksikgalaktikatest. Kõige rikkamates superparvedes on kümneid rikkaid galaktikaparvi. [...] Esimeste galaktikate sünd toimus seniarvatust varemRain Kipper | 12.04.2011 Astronoomid avastasid väga kauge galaktika, mis heidab valgust varajases Universumis toimuvale. Erinevalt teistest sama kaugel asuvatest galaktikatest koosneb see tunduvalt vanematest tähtedest, mis on umbes 750 miljonit aastat vanad ehk tekkinud väga noores Universumis. Võttes arvesse ka kaugust, on sealsed tähed tekkinud 200 miljonit aastat pärast Suurt Pauku. [...] Galaktikate morfoloogiline evolutsioon superparvedes ja tühikutesTartu Observatoorium | 04.04.2011 Tartu Observatooriumi teadlased Elmo Tempel’i juhtimisel koostöös Volker Mülleriga Potsdami Astrofüüsika Instituudist, Saksamaalt, uurisid, kuidas erineva morfoloogiaga galaktikate evolutsioon sõltub universumi suuremastaabilisest struktuurist. [...] Universumi mustridTiit Sepp | 11.02.2011 Tartu teadlased on Universumi tekke ja arengu saladuste mõistmisele jälle sammukese lähemale astunud. Hetkel käimasolev töö täpsustab, kuidas meid ümbritsev maailm, nii nähtav kui nähtamatu, on koondunud just sellisesse mesitaru-laadsesse kärgstruktuuri, nagu me teda näeme. [...] |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
