Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "Universum"

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

19. veebruar 2019 kell 18:15–19:30

Antti Tamm, Jaak Jaaniste

“Jaan Einasto 90 – enne ja nüüd.”

23. veebruaril 90. sünnipäeva tähistava akadeemik Jaan Einasto mõju maailma teaduse arengule on võimatu ülehinnata. Kaasaegse vaatlusliku kosmoloogia kaks põhiideed – galaktikate võrgustiku-sarnane ruumjaotus ning tumeaine vajalikkus – jõudsid rahvusvahelisse teadusesse just Einasto juhitud töörühma artiklite ja esinemiste kaudu.

Milline on juubilari ja tema õpilaste roll tänapäeva kosmoloogias ning kuidas selleni jõuti, kuulete Tähetorni astronoomialoengul.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

4. detsember 2018 kell 18:15–19:30

Laurits Leedjärv

Inimsõbralik universum

Mitmed füüsikast tuntud looduse konstandid ja nende kombinatsioonid (elektroni laeng ja mass, jõudude tugevuste suhted jne.) näivad olevat kuidagi eriti sobilikud selleks, et Universumis saaksid tekkida Maa-taolised planeedid ja meiesugused elusolendid.
Näiteks, kui Universumi paisumise kiirus oleks olnud natuke suurem, võinuks varsti pärast Suurt Pauku kõik laiali lennata nii, et mingeid struktuure (galaktikad, tähed, planeedid jms) poleks tekkinud. Või teistpidi, väiksema paisumiskiiruse korral oleks gravitatsioon saavutanud ülemvõimu ja Universum oleks peagi jälle punktiks kokku tõmbunud.
Kui aatomituumi koos hoidvad jõud oleksid teistsugused, võinuks juhtuda, et selliseid termotuumareaktsioone, mis on tähtede energiaallikaks, ei toimuks. Järelikult poleks ka päikesetaolisi pikaealisi rahulikke tähti (ega planeete nende juures).
Kas Universum on tõesti inimese jaoks “kavandatud”? Või on lahendus multiversumis – meie elame lihtsalt sobivas mullis, selle ümber on aga peaaegu lõpmatu hulk teistsuguseid, teistsuguste füüsika konstantidega?

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

20. november 2018 kell 18:15–19:30

Peeter Tenjes
Tähevoolud Linnutees

Tähevoolud Linnutees on purunenud kääbusgalaktikate ja täheparvede jäänused.
Selliste tähevoolude omaduste ja liikumiste uurimine võimaldab saada teavet Linnutee
lähemas ja kaugemas minevikus toimunud sündmuste kohta ja aidata rekonstrueerida
Linnutee kujunemise lugu.

Loeng on tasuta.
Kõik huvilised on oodatud!

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

17. mai 2016 kell 18:15–19:30

Kadri Tinn

Reisimisest meie Galaktikas pöidlaküüdiga ja ilma.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (oktoober 2015)

6. oktoober 2015 kell 18:15–19:30

Tiit Sepp

Tumeda aine olemusest

Harilik aine, see mida ma näeme ja tunneme moodustab vaid ühe kahekümnendiku meie Universumist. Ülejäänust neljandik on tume aine ja kolm neljandikku on tume energia. Loengus räägitakse sellest, mis asi see tume aine täpselt on ja kas ta on ikka nii tume kui me arvame või äkki saame kuidagi teda siiski ka näha.
Tutvustamisele tuleb ka Eestis tehtud viimased “tumeda (aine) teaduse” läbimurded.

Startis kosmoseteleskoop Gaia

Kadri Tinn | 19.12.2013

19. detsembril kell 11:12 Eesti aja järgi startis Euroopa kosmosekeskusest Kourous Prantsuse Guajaanas Gaia kosmoseteleskoop Soyus-STB/Fregat-MT kanderaketil. Gaia suundub Maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusele Maa orbiidist väljapoole nii-nimetatud teise Lagrange’i punkti, kus Maa ja Päikese gravitatsioonijõud on võrdsed ja seega piisab kosmoseteleskoobi õigel orbiidil hoidmiseks väga väikestest muudatustes selle liikumises. [...]

Päikeseteemaline kosmosepäev AHHAA teaduskeskuses

16. märts 2013 kell 10:00–20:00

Kevadise koolivaheaja esimesel päeval toimub Teaduskeskuses AHHAA vahva kogupereüritus Päikeseteemaline kosmosepäev.

Täpsemalt vaata AHHAA kodulehelt Kosmosepäev

Universumi kärgstruktuur mõjutab otseselt galaktikate arengut

Tartu Observatoorium | 20.11.2012

Astronoomia üks huvitavamaid ja senini lahendamata probleeme on galaktikate tekkimine. Galaktikad, mida on Universumis rohkem kui Linnutees tähti, on peamised ehituskivid Universumis. Ometi ei ole veel lõplikult selge, kuidas morfoloogiliselt erinevat tüüpi galaktikad täpselt tekivad ning mis protsessid mõjutavad galaktikate evolutsiooni. Mõistmaks galaktikate arengut uurisid Elmo Tempel ja Enn Saar koostöös Radu Stoicaga Prantusmaalt, Lille Ülikoolist, kuidas Universumi kärgstruktuur mõjutab galaktikate arengut. [...]

Rikkad galaktikaparved on alles moodustumas

Tartu Observatoorium | 07.04.2012

Suurem osa galaktikaid Universumis paikneb süsteemides vaestest galaktikagruppidest rikaste parvedeni. Enamasti käsitletakse rikkaid galaktikaparvi kui väljakujunenud, gravitatsiooniliselt seotud ning dünaamilises tasakaalus olevaid süsteeme. Sellel oletusel põhineb mitmete galaktikaparvede parameetrite määramine, sealhulgas näiteks massi määramine. [...]

Struktuuri tekkeks Universumis on vaja erinevaid tiheduslaineid ning nende sünkroniseerumist

Tartu Observatoorium | 03.04.2012

Vastavalt praegustele ettekujutustele struktuuri tekkest ja arengust Universumis oli Universum alguses väga homogeenne. Arvatakse, et praegused struktuurid Universumis – galaktikad, galaktikagrupid ja -parved, superparved ning kosmiline võrgustik tervikuna arenesid väikestest tiheduse alghäiritustest gravitatsiooni mõjul. Seejuures pole aga selge, mis rolli erinevate struktuuride tekkel mängisid tiheduse häiritused erinevatel lainepikkustel. [...]