Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "Universum"

Rikkad galaktikaparved on alles moodustumas

Tartu Observatoorium | 07.04.2012

Suurem osa galaktikaid Universumis paikneb süsteemides vaestest galaktikagruppidest rikaste parvedeni. Enamasti käsitletakse rikkaid galaktikaparvi kui väljakujunenud, gravitatsiooniliselt seotud ning dünaamilises tasakaalus olevaid süsteeme. Sellel oletusel põhineb mitmete galaktikaparvede parameetrite määramine, sealhulgas näiteks massi määramine. [...]

Struktuuri tekkeks Universumis on vaja erinevaid tiheduslaineid ning nende sünkroniseerumist

Tartu Observatoorium | 03.04.2012

Vastavalt praegustele ettekujutustele struktuuri tekkest ja arengust Universumis oli Universum alguses väga homogeenne. Arvatakse, et praegused struktuurid Universumis – galaktikad, galaktikagrupid ja -parved, superparved ning kosmiline võrgustik tervikuna arenesid väikestest tiheduse alghäiritustest gravitatsiooni mõjul. Seejuures pole aga selge, mis rolli erinevate struktuuride tekkel mängisid tiheduse häiritused erinevatel lainepikkustel. [...]

Tumeaine suuremastaabilise struktuuri kaardistamine

Külalisautorid | 18.01.2012

Austinis Texases toimunud Ameerika Astronoomia seltsi kokkutulekul avaldati tumeaine suuremastaabiline jaotus Universumis. See kaardistati Kanada-Prantsusmaa koostööna valminud CFHTLenS missiooni käigus. [...]

Nobelleeritud supernoovad ja Universumi kiirenev paisumine

Külalisautorid | 05.10.2011

Kaks sõltumatut, teineteisega võistlevat teadusrühma teatasid 1998. aastal peaaegu üheaegselt, et ülikaugete supernoovaplahvatuste heleduse mõõtmine näitab, et Universum paisub kiirenevalt. Selle teadustöö eest pälvisid üht töörühma juhtinud Saul Perlmutter ning teist töörühma juhtinud Brian Schmidt ja Adam Riess käesoleva aasta Nobeli füüsikapreemia. [...]

Galaktikatuumade aktiivsus avaldub kiiremini Universumi tihedamates piirkondades

Tartu Observatoorium | 15.09.2011

Astronoome on ikka rohkem huvitanud need taevakehad, mis kiiresti muutuvad. Galaktikate maailmas leidub harva selliseid objekte. Üheks heaks näiteks on kvasarid – kaugete galaktikate tuumad, mis galaktikate varase arengu perioodil on kiiresti muutuvad ja väga heledad. Peale kvasarite on kauges Universumis ka teisi sarnase omadusega galaktikaid (raadiogalaktikad, blazarid, Seyferti galaktikad). Neil kõigil on ühine nimi – aktiivse tuumaga galaktikad ehk AGN (active galactic nuclei). Nende galaktikate uurimine on eriti oluline galaktikate tekke ja evolutsiooni mõistmiseks ja selgitamiseks. [...]

Superparved osutusid lihtsamaks kui varasemalt arvatud

Tartu Observatoorium | 01.09.2011

Kosmilise superparvede-tühikute võrgustiku suurimate süsteemide – superparvede omaduste uurimine aitab mõista struktuuri teket ja arengut Universumis. [...]

Spriaalgalaktikad viitavad Universumi pöörlemisele

Rain Kipper | 11.07.2011

Uuriti spiraalsete galaktikate pöörlemise suundi ning leiti, et vastupäeva pöörlevaid galaktikaid on mõnevõrra rohkem kui päripäeva. Selle tulemuse põhjal pakutakse, et kogu Universum pöörleb. [...]

Avastati kaugeim kvasar

Rain Kipper | 05.07.2011

Avastati kvasar ULAS J1120+0641, mille kaugus on 12.9 miljardit valgusaastat, ehk astronoomidele sobivamates ühikutes, punanihkel 7.1. Valgus hakkas sellelt kvasarilt meieni tulema siis, kui Universum oli 870 miljonit aastat vana. Avastuse tegemiseks kasutatud teleskoop oli Suurbritannia Infrapuna Teleskoop. [...]

Superparvede morfoloogia uurimine aitab mõista kosmilise võrgustiku omadusi

Tartu Observatoorium | 24.05.2011

Aine jaotust Universumis saab kirjeldada kui galaktikate ja galaktikasüsteemide võrgustikku. Kosmilise võrgustiku suurimateks ehituskivideks on superparved, mis koosnevad kümnetest ja isegi sadadest galaktikagruppidest ning üksikgalaktikatest. Kõige rikkamates superparvedes on kümneid rikkaid galaktikaparvi. [...]

Esimeste galaktikate sünd toimus seniarvatust varem

Rain Kipper | 12.04.2011

Astronoomid avastasid väga kauge galaktika, mis heidab valgust varajases Universumis toimuvale. Erinevalt teistest sama kaugel asuvatest galaktikatest koosneb see tunduvalt vanematest tähtedest, mis on umbes 750 miljonit aastat vanad ehk tekkinud väga noores Universumis. Võttes arvesse ka kaugust, on sealsed tähed tekkinud 200 miljonit aastat pärast Suurt Pauku. [...]