Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "Universum"

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

17. jaanuar 2023 kell 18:15–19:30

Laurits Leedjärv, Peeter Tenjes

“Astronoomia-aasta 2022″

Tõravere astronoomid Laurits Leedjärv ja Peeter Tenjes annavad ülevaate möödunud aasta olulisematest sündmustest ja avastustest astronoomia vallas.

Loeng on tasuta,
kõik huvilised on oodatud

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

13. detsember 2022 kell 18:15–19:30

Muutlike tähtede uurimisest.
Tanel Saimre

Selle aasta viimane astronoomialoeng!
Astronoomiahuviline füüsikamagistrant räägib muutlike tähtede uurimisest arvutieelsel ajastul ning tänapäeval.
Lisaks räägime muutlike tähtede liikidest ja muutlikkust põhjustavatest mehhanismidest.

Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

1. november 2022 kell 18:15–19:30

Peeter Tenjes

“Tumeaine.”

Ettekanne tumeainest on pühendatud rahvusvahelisele tumeaine päevale, mida tähistatakse 31. oktoobril või selle lähiümbruses.

Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

26. aprill 2022 kell 18:15–19:30

Kadri Tinn

“Sir Eddingtoni mõju 20. sajandi astronoomias.”

Ettekandes räägin Sir Arthur Stanley Eddingtoni elust ja astronoomia alasest tööst ning sellest, kuidas Eddingtoni populariseeritud teooriad mõjutasid hiljem Ernst Julius Öpiku tööd.

Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

14. detsember 2021 kell 18:15–19:30

Enn Kasak

“Taeva ja põrgu topograafiast”

Enn Kasak kirjeldab loenguteemat nii: “Kui kõnealuses maailmas usutakse midagi olemas olevat, siis enamasti näib sellega seonduvat ka asukoht. Taevas ja põrgu pidid samuti kusagil olema, selleks et täita oma tähtsat eesmärki inimese hinge lõpliku sihtkohana. Näib, et ka taeva ja põrgu eitamine ei vabastanud nende asukoha probleemist.”

Loeng on tasuta.
Kõik huvilised on oodatud.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

3. detsember 2019 kell 18:15–19:30

Andi Hektor
KBFI astro-osakestefüüsika vanemteadur, teema on:

“CERN — füüsika tipplabor Šveitsis.”

CERN, see on maailma suurim osakestefüüsika labor. Sealt leiab ka maailma suurima teadusaparaadi, LHC põrguti.
Aga CERN on ka koht, kus sünnivad suured ja läbimurdelised ideed mitte ainult füüsika vaid ka tehnoloogias.
Seal väljamõeldut leiab alates haiglatest kuni nutitelefonini.
Ka Eestis on nii mõnigi idufirma välja kasvanud Eesti CERNi tiimist.
Räägin sellest, millist füüsikat CERNis tehakse, milline on sealne igapäevaelu ja miks just seal suured ideed sünnivad.

Loeng on tasuta.
Kõik huvilised on oodatud

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

29. oktoober 2019 kell 18:15–19:30

Enn Kasak

Aeg ajalt ajast.

„Aeg“ on väljend, mille abil saan endale seletada, kuidas toimub midagi
minu enda ja mu keskkonnaga. Rakendades terminit „aeg“ maailmakõiksusele,
on võimalik saada põnevaid tulemusi, ent vähemalt sama põnevad on ilmingud,
mis viitavad ajaülestele muutustele. Kas ainult minu olemasolu märkav osa
Universumist on ajalik?

Loeng on tasuta.
Kõik huvilised on oodatud.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

19. veebruar 2019 kell 18:15–19:30

Antti Tamm, Jaak Jaaniste

“Jaan Einasto 90 – enne ja nüüd.”

23. veebruaril 90. sünnipäeva tähistava akadeemik Jaan Einasto mõju maailma teaduse arengule on võimatu ülehinnata. Kaasaegse vaatlusliku kosmoloogia kaks põhiideed – galaktikate võrgustiku-sarnane ruumjaotus ning tumeaine vajalikkus – jõudsid rahvusvahelisse teadusesse just Einasto juhitud töörühma artiklite ja esinemiste kaudu.

Milline on juubilari ja tema õpilaste roll tänapäeva kosmoloogias ning kuidas selleni jõuti, kuulete Tähetorni astronoomialoengul.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

4. detsember 2018 kell 18:15–19:30

Laurits Leedjärv

Inimsõbralik universum

Mitmed füüsikast tuntud looduse konstandid ja nende kombinatsioonid (elektroni laeng ja mass, jõudude tugevuste suhted jne.) näivad olevat kuidagi eriti sobilikud selleks, et Universumis saaksid tekkida Maa-taolised planeedid ja meiesugused elusolendid.
Näiteks, kui Universumi paisumise kiirus oleks olnud natuke suurem, võinuks varsti pärast Suurt Pauku kõik laiali lennata nii, et mingeid struktuure (galaktikad, tähed, planeedid jms) poleks tekkinud. Või teistpidi, väiksema paisumiskiiruse korral oleks gravitatsioon saavutanud ülemvõimu ja Universum oleks peagi jälle punktiks kokku tõmbunud.
Kui aatomituumi koos hoidvad jõud oleksid teistsugused, võinuks juhtuda, et selliseid termotuumareaktsioone, mis on tähtede energiaallikaks, ei toimuks. Järelikult poleks ka päikesetaolisi pikaealisi rahulikke tähti (ega planeete nende juures).
Kas Universum on tõesti inimese jaoks “kavandatud”? Või on lahendus multiversumis – meie elame lihtsalt sobivas mullis, selle ümber on aga peaaegu lõpmatu hulk teistsuguseid, teistsuguste füüsika konstantidega?

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

20. november 2018 kell 18:15–19:30

Peeter Tenjes
Tähevoolud Linnutees

Tähevoolud Linnutees on purunenud kääbusgalaktikate ja täheparvede jäänused.
Selliste tähevoolude omaduste ja liikumiste uurimine võimaldab saada teavet Linnutee
lähemas ja kaugemas minevikus toimunud sündmuste kohta ja aidata rekonstrueerida
Linnutee kujunemise lugu.

Loeng on tasuta.
Kõik huvilised on oodatud!

  • Lehekülg 1 / 4
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • >