Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "Universum"

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

17. mai 2016 kell 18:15–19:30

Kadri Tinn

Reisimisest meie Galaktikas pöidlaküüdiga ja ilma.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (oktoober 2015)

6. oktoober 2015 kell 18:15–19:30

Tiit Sepp

Tumeda aine olemusest

Harilik aine, see mida ma näeme ja tunneme moodustab vaid ühe kahekümnendiku meie Universumist. Ülejäänust neljandik on tume aine ja kolm neljandikku on tume energia. Loengus räägitakse sellest, mis asi see tume aine täpselt on ja kas ta on ikka nii tume kui me arvame või äkki saame kuidagi teda siiski ka näha.
Tutvustamisele tuleb ka Eestis tehtud viimased “tumeda (aine) teaduse” läbimurded.

Startis kosmoseteleskoop Gaia

Kadri Tinn | 19.12.2013

19. detsembril kell 11:12 Eesti aja järgi startis Euroopa kosmosekeskusest Kourous Prantsuse Guajaanas Gaia kosmoseteleskoop Soyus-STB/Fregat-MT kanderaketil. Gaia suundub Maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusele Maa orbiidist väljapoole nii-nimetatud teise Lagrange’i punkti, kus Maa ja Päikese gravitatsioonijõud on võrdsed ja seega piisab kosmoseteleskoobi õigel orbiidil hoidmiseks väga väikestest muudatustes selle liikumises. [...]

Päikeseteemaline kosmosepäev AHHAA teaduskeskuses

16. märts 2013 kell 10:00–20:00

Kevadise koolivaheaja esimesel päeval toimub Teaduskeskuses AHHAA vahva kogupereüritus Päikeseteemaline kosmosepäev.

Täpsemalt vaata AHHAA kodulehelt Kosmosepäev

Universumi kärgstruktuur mõjutab otseselt galaktikate arengut

Tartu Observatoorium | 20.11.2012

Astronoomia üks huvitavamaid ja senini lahendamata probleeme on galaktikate tekkimine. Galaktikad, mida on Universumis rohkem kui Linnutees tähti, on peamised ehituskivid Universumis. Ometi ei ole veel lõplikult selge, kuidas morfoloogiliselt erinevat tüüpi galaktikad täpselt tekivad ning mis protsessid mõjutavad galaktikate evolutsiooni. Mõistmaks galaktikate arengut uurisid Elmo Tempel ja Enn Saar koostöös Radu Stoicaga Prantusmaalt, Lille Ülikoolist, kuidas Universumi kärgstruktuur mõjutab galaktikate arengut. [...]

Rikkad galaktikaparved on alles moodustumas

Tartu Observatoorium | 07.04.2012

Suurem osa galaktikaid Universumis paikneb süsteemides vaestest galaktikagruppidest rikaste parvedeni. Enamasti käsitletakse rikkaid galaktikaparvi kui väljakujunenud, gravitatsiooniliselt seotud ning dünaamilises tasakaalus olevaid süsteeme. Sellel oletusel põhineb mitmete galaktikaparvede parameetrite määramine, sealhulgas näiteks massi määramine. [...]

Struktuuri tekkeks Universumis on vaja erinevaid tiheduslaineid ning nende sünkroniseerumist

Tartu Observatoorium | 03.04.2012

Vastavalt praegustele ettekujutustele struktuuri tekkest ja arengust Universumis oli Universum alguses väga homogeenne. Arvatakse, et praegused struktuurid Universumis – galaktikad, galaktikagrupid ja -parved, superparved ning kosmiline võrgustik tervikuna arenesid väikestest tiheduse alghäiritustest gravitatsiooni mõjul. Seejuures pole aga selge, mis rolli erinevate struktuuride tekkel mängisid tiheduse häiritused erinevatel lainepikkustel. [...]

Tumeaine suuremastaabilise struktuuri kaardistamine

Külalisautorid | 18.01.2012

Austinis Texases toimunud Ameerika Astronoomia seltsi kokkutulekul avaldati tumeaine suuremastaabiline jaotus Universumis. See kaardistati Kanada-Prantsusmaa koostööna valminud CFHTLenS missiooni käigus. [...]

Nobelleeritud supernoovad ja Universumi kiirenev paisumine

Külalisautorid | 05.10.2011

Kaks sõltumatut, teineteisega võistlevat teadusrühma teatasid 1998. aastal peaaegu üheaegselt, et ülikaugete supernoovaplahvatuste heleduse mõõtmine näitab, et Universum paisub kiirenevalt. Selle teadustöö eest pälvisid üht töörühma juhtinud Saul Perlmutter ning teist töörühma juhtinud Brian Schmidt ja Adam Riess käesoleva aasta Nobeli füüsikapreemia. [...]

Galaktikatuumade aktiivsus avaldub kiiremini Universumi tihedamates piirkondades

Tartu Observatoorium | 15.09.2011

Astronoome on ikka rohkem huvitanud need taevakehad, mis kiiresti muutuvad. Galaktikate maailmas leidub harva selliseid objekte. Üheks heaks näiteks on kvasarid – kaugete galaktikate tuumad, mis galaktikate varase arengu perioodil on kiiresti muutuvad ja väga heledad. Peale kvasarite on kauges Universumis ka teisi sarnase omadusega galaktikaid (raadiogalaktikad, blazarid, Seyferti galaktikad). Neil kõigil on ühine nimi – aktiivse tuumaga galaktikad ehk AGN (active galactic nuclei). Nende galaktikate uurimine on eriti oluline galaktikate tekke ja evolutsiooni mõistmiseks ja selgitamiseks. [...]

  • Lehekülg 1 / 3
  • 1
  • 2
  • 3
  • >