Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "Tartu Tähetorn"

Vaatlusõhtud Tartu Tähetornis

19. märts 2019 kell 18:00–20:00
20. märts 2019 kell 18:00–20:00

Vaatame täiskuud.

Vaatlused on tasuta.
Kõik huvilised on oodatud!

Palun pange end soojalt riidesse!

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

19. märts 2019 kell 18:15–19:30

Kosmoloogilised simulatsioonid EAGLE näitel

Grete-Lilijane Küppas

Räägitakse teemal miks on kosmoloogilised simulatsioonid vajalikud ja mida nad endast kujutavad.

Loeng on tasuta.
Kõik huvilised on oodatud!

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

5. märts 2019 kell 18:15–19:30

Kevadtaevas 2019

Kadri Tinn

Kuulete, mida on näha tähistaevas sel kevadel. Veidi tuleb juttu ka suvisest taevast.

Loeng on tasuta.
Kõik huvilised on oodatud!

Vaatlusõhtud Tartu Tähetornis

18. veebruar 2019 kell 18:00–20:00
19. veebruar 2019 kell 18:00–20:00

Vaatame täiskuud.

Vaatlus on tasuta, toimub ainult selge ilmaga!
Palun pange end soojalt riidesse.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

19. veebruar 2019 kell 18:15–19:30

Antti Tamm, Jaak Jaaniste

“Jaan Einasto 90 – enne ja nüüd.”

23. veebruaril 90. sünnipäeva tähistava akadeemik Jaan Einasto mõju maailma teaduse arengule on võimatu ülehinnata. Kaasaegse vaatlusliku kosmoloogia kaks põhiideed – galaktikate võrgustiku-sarnane ruumjaotus ning tumeaine vajalikkus – jõudsid rahvusvahelisse teadusesse just Einasto juhitud töörühma artiklite ja esinemiste kaudu.

Milline on juubilari ja tema õpilaste roll tänapäeva kosmoloogias ning kuidas selleni jõuti, kuulete Tähetorni astronoomialoengul.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

5. veebruar 2019 kell 17:30

Üllar Kivila

“Päikesesüsteemi uued horisondid”.

Räägitakse Päikesesüsteemi Neptuuni-tagusest osast, mille uurimine algas alles 90 aastat tagasi Pluuto avastamisega ja mida saime (ja saame) vaadata “oma silmaga” – automaatjaama New Horizons abil.

Isegi praegu arvatakse seal olevat hulganisti avastamata taevakehi, mis võivad meie seniseid arusaamu Päikesesüsteemi ajaloost ja kujunemisest tulevikus oluliselt muuta.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

29. jaanuar 2019 kell 18:15–19:30

Ikka Eesti kliima minevikust ja tulevikust.

Ain Kallis

Juttu tuleb Eesti kliima omapärast ning mudelite kaudu arvutatud tulevikust (selleks sajandiks).

Loeng on tasuta.
Kõik huvilised on oodatud!

Vaatlused Tartu Tähetornis

21. jaanuar 2019 kell 06:00–08:00
kell 17:00–19:00

Erakorraliselt ov võimalus vaadata Kuud kaks korda päevas:
hommikul jälgime kuuvarjutust, õhtul täiskuud.

Vaatlused toimuvad ainult selge ilmaga!

Vaatlused on tasuta.
Kõik huvilised on oodatud,
aga palun pange end hästi soojalt riidesse!

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

8. jaanuar 2019 kell 18:15–19:30

Astronoomia aastal 2018

Räägivad Tartu Observaatooriumi teadlased
Maarja Kruuse, Teet Kuutmaa, Laurits Leedjärv.
Modereerib Jaan Pelt.

Loeng on tasuta.
Kõik huvilised on oodatud!

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

4. detsember 2018 kell 18:15–19:30

Laurits Leedjärv

Inimsõbralik universum

Mitmed füüsikast tuntud looduse konstandid ja nende kombinatsioonid (elektroni laeng ja mass, jõudude tugevuste suhted jne.) näivad olevat kuidagi eriti sobilikud selleks, et Universumis saaksid tekkida Maa-taolised planeedid ja meiesugused elusolendid.
Näiteks, kui Universumi paisumise kiirus oleks olnud natuke suurem, võinuks varsti pärast Suurt Pauku kõik laiali lennata nii, et mingeid struktuure (galaktikad, tähed, planeedid jms) poleks tekkinud. Või teistpidi, väiksema paisumiskiiruse korral oleks gravitatsioon saavutanud ülemvõimu ja Universum oleks peagi jälle punktiks kokku tõmbunud.
Kui aatomituumi koos hoidvad jõud oleksid teistsugused, võinuks juhtuda, et selliseid termotuumareaktsioone, mis on tähtede energiaallikaks, ei toimuks. Järelikult poleks ka päikesetaolisi pikaealisi rahulikke tähti (ega planeete nende juures).
Kas Universum on tõesti inimese jaoks “kavandatud”? Või on lahendus multiversumis – meie elame lihtsalt sobivas mullis, selle ümber on aga peaaegu lõpmatu hulk teistsuguseid, teistsuguste füüsika konstantidega?