14. mai 2016 kell 22:00–23:59
Selge ilmaga vaatleme Kuud, Jupiteri, Marssi ja Saturni
Postitused sildiga "tähistaevas"Vaatlusõhtu Tartu Tähetornis14. mai 2016 kell 22:00–23:59 Selge ilmaga vaatleme Kuud, Jupiteri, Marssi ja Saturni Vaatlusõhtud AHHAA katusel12. mai 2016 kell 21:30–23:00 Kummalgi päeval toimub 4 pooletunnist vahetust: kell 21:30, 22:00, 22:30 ja 23:00. Neljapäeva ja reede õhtul paistavad taevas kasvav poolkuu ja Päikesesüsteemi suurim planeet Jupiter. Kuu päeva ja öö eraldusjoonel on hästi näha kraatrid ja mäeahelikud. Jupiteril näeme planeedi pilvevööndeid ning tema nelja suurt kaaslast.
Vaatlusõhtud Tartu Tähetornis14. aprill 2016 kell 20:00–22:00 Seekordsetel pikkadel õhtutel on üldiseks teemaks amatöörteleskoobid. Kui ilm on selge, vaadeldakse Kuud ja Jupiteri, pilves ilmaga toimub tegevus planetaariumis. VeebruaritaevasJaak Jaaniste | 01.02.2016 Veebruar on küünlakuu, seda näitavad ka tähed. Õhtul õue minnes jääb pea kohale heledate tähtede rühm, mida vanad eestlased Küünlapäeva tähtedeks nimetasid. See on Perseuse tähtkuju, mis taevakirjeldustes enamasti kahe silma vahele jäetakse. On ju tema ümber palju huvitavamaid objekte, nagu Sõel (jääb Perseusest otse lõunasse), hele Jõulutäht Kapella (idakaares) ning Andromeeda koos oma kuulsa udukoguga (läänesuunas). Aga ka Perseus on üsna mitmes mõttes huvi pakkuv tähtkuju. Me ei räägi siin augustikuu perseiididest, küll aga tähtedest ja täheparvedest. Tema heleduselt teine täht Algol, mis Araabia keeles saatanat pidavat tähendama, on ainus tavavaatlejale kättesaadav muutlik täht. See üsna hele teise suurusjärgu täht kaob iga kolme päeva tagant taevast, kuna teda varjutab tunduvalt tuhmim kaaslane. Varjutus kestab kokku 7 tundi, mille vältel täht algul tuhmub (heledus väheneb umbes kolm korda) ja seejärel kasvab uuesti endise heleduseni. Veebruarikuus on sobivad varjutused 4.02 (miinimum kl 23.42), 7.02 (20.31), 10.02 (17.20) ja uuesti kuu lõpus: 22.02 (5:36), 24.02 (01:26) ning 27.02 (22.15). Kui ilm lubab, vaadake – et kas märkate muutust. Algol pole ainus tähelepanuväärne objekt. Üsna tähtkuju põhjapiiril, „peaaegu Kassiopeias“ võib pimedail öödel näha heledat piklikku valguslaiku. Binokliga vaadates näeme, et tegu on kahe üsnagi tiheda täheparvega. See kaksik-hajusparv on ainus omataoline ja pakub suurt huvi tähesüsteemide uurijatele. Et käes on sügav talv, leiame õhtutaevast nii Talvekuusnurga kui kõik ülejäänud „talvised“ tähtkujud (vt näit detsembrikuu taevaülevaadet). Planeete me õhtutaevast ei leia, küll aga tasub vaadata kuusirbi kasvamist alates 10. veebruarist kuni täiskuuni 22. veebruaril. Õhtune Kuu käib juba kõrgelt ja teleskoobiomanikel tasub torud valmis panna. Esimesena planeetidest ilmub taevasse Jupiter, tõustes juba kella 9 paiku õhtul. Jupiter asub Lõvi tähtkujus ja on veebruaritaeva kõige silmapaistvam objekt. Hommikul kella 5 paiku kerkib kagutaevasse järgmine planeet Saturn. Tema on praegu „madalseisus“, 20 kraadi ekvaatorist lõuna pool Amburi tähtkujus. Noh, rõnga näevad teleskoobiomanikud ikka ära. Kui aga seisab ees lõunamaa-reis, tasuks seal mõnel hommikul kindlasti välja minna – näha on kõik viis klassikalist planeeti, alates Merkuurist idakaares kuni Jupiterini läänetaevas. Ja Kuu seal kusagil vahepeal. Ah-jaa – kui juba vaatamiseks läks, loeme üle ka hommikused tähtkujud. Suvekolmnurk (Veega, Deeneb, Altair) on juba kõrgel, nende alt leiame aga tähtkujud, mis õhtustele taevavaatajatele meie laiuskraadil kättesaamatud. Madalal lõunataevas paistavad Amburi ja Skorpioni põhjapoolsed otsad, nende kohal laiutab Maokandja, „Sodiaagi kolmeteistkümnes tähtkuju“. Leidke üles ka madu, mida kantakse – see on kogu taeva ainus kaheosaline tähtkuju. Oli ju Maokandja arst, tema truud abilised Madu ja Skorpion pidid alati kättesaadavad olema. Nii lebabki Skorpion Maokandja jalge ees, veripunane süda Antaares silmapiiri kohal säramas. Muidugi on need tähtkujud näha ka märtsis ja aprillis, aga siis peate end mitu tundi varem üles ajama. Selget taevast! Vaatlusõhtu Tartu Tähetornis13. jaanuar 2016 kell 17:00–19:00 Vaatlusõhtud tähetornis on saanud uue formaadi. Selge ilma korral vaatame Kuud, räägime tähtedest, tutvustame tähtkujusid. Võibolla õnnestub näha ka mõnd udukogu. Kui ilm on pilves, toimuvad kell 17 ja 18 planetaariumietendused. Detsembritaevas 2015Alar Puss | 16.12.2015 Arvatavasti on veel paljudel meeles tänavuse detsembrikuu esimene ja tormine ning kõike muud kui talvne nädalavahetus. Kes aga (endiselt tormise) esmaspäeva, 7. detsembri hommikul kella 6 paiku kagupoolsest aknast välja vaatas, võis pilvede vahelt aeg-ajalt märgata vana Kuu sirpi, mille lähedal, Kuust vasakul ja pisut allpool, säras ülimalt hele täht. Vaatlusõhtu AHHAA-keskuses17. detsember 2015 kell 17:00–19:00 Vaatleme ja pildistame Kuud. Kogunemine AHHAA fuajees 15 minutit enne esimese vaatluse algust. Osalemine toimub elava järjekorra alusel. AHHAA tähevaatlused on tasuta. NB! Vaatlused toimuvad ainult selge ilmaga. Vaatlusõhtu Tartu Tähetornis (dets 2012)14. detsember 2015 kell 16:00–18:00 Vaatame Kuud. Vaatlus toimub ainult selge ilmaga! Oktoobritaevas 2015Alar Puss | 07.10.2015 Oleme jõudnud oktoobrikuusse, mis on rahvakalendris tuntud viinakuuna. Ilm on oktoobris tüüpiliselt sügisene, olgu see siis kuiv või sajune. Kuigi kuu absoluutne maksimum küündib 22 soojakraadini, on sellised suve meenutavad ilmad pigem haruldased. Teiselt poolt küünib ka mõõdetud miinimum päris madalale, ümmardatult -19 kraadini. Selline olukord vastab juba korralikule talvele. Õnneks on ka sellised äärmused haruldased. Siiski võib oktoobris lund sadada juba kuu algusest peale. Enamasti valitsevad oktoobrikuudel siiski sagedased vihmaperioodid, selgemad ilmad toovad kaasa öiseid miinuskraade. Edasises jutus eeldame selget ilma. [...] |
|