Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "tähistaevas"

Märtsitaevas 2015

Alar Puss | 10.03.2015

Märts on paastukuu, nagu ütleb Eesti rahvakalender. Kuigi astronoomiline kevade algus tuleb alles 21. märtsil, tuntakse märtsi siiski tervikuna kui esimest kevadkuud.
Üldiselt on selleks ka põhjust: küllaltki sageli paistab Päike, tekitades tüüpilise „märtsiilma“ – päeval sula, öösel külm. Kuigi mõni eriti visa ja hilinenud pakane võib ka märtsipäevadel veel kergeid miinuseid tekitada. Loomulikult mõjuvad üha harilikumaks muutuvad sulailmad lumikattele, mis märtsi lõpuks on enamasti kadunud. Kui muidugi üldse oli, millel sulada, sest ühena neljast aastaajast kipub viimase 27 aasta vältel talv mõnikord Eestis „vahele jääma“. Paraku võib selliste, olematute talvede ritta lisada ka lõppeva talvehooaja. See aga ei sega lootmast märtsis ilusaid ilmu, loomulikult ka selgeid öid. [...]

Vaatlusõhtud AHHAA-keskuses (veebruar 2015)

26. veebruar 2015 kell 20:00–22:00
27. veebruar 2015 kell 21:00–23:00

Vaatleme Kuud ja Jupiteri.
Võimalik ka pildistada.

Vaatlused toimuvad Ahhaa-keskuse katusel.
Sissepääs peauksest, sealt juhatatakse edasi.

Vaatlused toimuvad ainult selge ilmaga!
Palume end hästi soojalt riidesse panna!

Veebruaritaevas 2015

Alar Puss | 05.02.2015

Kätte on jõudnud veebruar, eesti rahvakalendri järgi küünlakuu. Küünlapäev, 2. veebruar, on tuntud ka kui talvepoolitaja: sealt edasi nimetataks talve kevadtalveks.
Veebruaris on päev detsembri-jaanuariga võrreldes pikem, Päike käib juba kõrgemalt ning muudab pakaseööde järel päevakülma jaanuariga võrreldes kergemini talutavaks. Ilusa ilma korral on mõnikord ka nii, et päeval sulatab, öösel külmetab. Kõigest eelnevast hoolimata on veebruar ometigi Eestis statistiliselt kõige külmem kuu, st keskmiselt kõige sagedamini talve jooksul jõuavad veebruaris meieni külmad arktilised või mandrilised õhumassid. Sellest tulenevalt on lootust, et veebruar pakub jaanuarist rohkem selgeid ilmu, mida saab kasutada astronoomilisteks vaatlusteks. [...]

Jaanuaritaevas 2015

Alar Puss | 06.01.2015

Kuigi päevad muutuvad aegamööda pikemaks, on jaanuarikuus ööd endist viisi väga pikad ja selge ilma korral sageli pakaselised, sest keskelt läbi on ilm jaanuaris isegi külmem kui detsembris.
Kui aastaajad kulgevad normaalselt ja talv ei jää tulemata, on jaanuaris püsiv lumkate. Päike käib veel väga lühikest ja madalat rada. Seega pole imestada, et jaanuaris kipub temperatuur isegi päeval taeva selginedes langema. [...]

Südatalvine sabatäht

Jaak Jaaniste | 02.01.2015

Igavavõitu talvetaevasse on tulemas vaheldust: jaanuarikuus saavad hoolsamad vaatlejad näha päris ehtsat sabatähte. [...]

Detsembritaevas 2014

Alar Puss | 02.12.2014

Käes on aasta viimane kuu, detsembrikuu, jõulukuu. Eksivad need (eelkõige kommertstegelased ja need, kes lasevad endid kommertstegelaste reklaamidest hullutada), kes juba novembris või koguni oktoobris „jõuluralliga“ alustavad! Tegelik jõuluaeg koos jõuluettevalmistusetega algab toomapäeval, 21. detsembril. Isegi siis on kasulik kuuse toomisega ehk päev-paar viivitada – kuusk peab vastu pidama kolmekuningapäevani. [...]

Novembritaevas 2014

Alar Puss | 10.11.2014

Kätte on jõudnud november. Eesti talurahvakalendris talvekuu, samuti tuntud hingedekuuna. Väga keskmiselt erinevaid aastaid kokku võttes on novembrikuu ilma poolest ehk kõige viletsam kuu aastas – sageli sajab vihma, mõnikord vahelduseks ka lumelörtsi või lund, mis peatselt jälle ära sulab. Kui ilm juhtubki selgeks minema ja Päike oma olemasolu meelde tuletab, siis kannab pikk öö hoolt, et kraadiklaas alla nulli langeks. Teatavasti on aga Eesti ilmastik muutlik – vilets novembriilm võib halvemal juhul kesta ligi pool aastat – oktoobrist aprillini. Teisest küljest võib mõni november üllatada sagedaste selgete ilmadega. Selge ilma lootusele toetumegi järgnevas tähistaeva kirjelduses. [...]

Oktoobritaevas 2014

Alar Puss | 13.10.2014

Oktoobris jätkub öö kiire pikenemine ja vastavalt päeva lühenemine. Täiendava pimeduse “naela” lööb sisse kuu lõpul läbi viidav üleminek talveajale ehk kellakeeramine. Sellest alates võib peale tööd või kooli õhtustele välistöödele kriipsu peale tõmmata – juba poolest päevast peale valitseb pimedus. Hommikul läheb küll peale kellakeeramist tund aega varem valgeks, kuid kasu sellest on marginaalne. [...]

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (september 2014)

30. september 2014 kell 18:15–19:15

Alar Puss
„Planeedid eeloleval talvel.”

Septembritaevas 2014

Alar Puss | 11.09.2014

Saabunud on septembrikuu!
Nagu ütleb luulesalmi lõik:
Septembrikuus kõik-kõik on uus!
Eks see puudutab ennekõike asjaolu, et suvevaheaega nautinud õpilased päevapealt kooli minema peavad…

Teatud muutusi esineb ka taevasel “rindel”, seda ennekõike päeva kiire lühenemise ja vastavalt öö kiire pikenemisega. Ometi võrreldakse ilma osas tihti septembrit maiga, mille päevad palju pikemad on. Eks siin ole asi maapealse looduse “inertsis”. Maikuus pole ei päris ookean ega õhuookean veel jõudnud vabaneda talvisest “allajahtumisest”, seevastu septembrisse jätkub “konserveeritud kujul” veel suvejäänuseid. Ning tõepoolest, nii septembri kui maikuu ametlikud maksimumtemperatuurid ületavad 30 kraadi piiri. Tõsi, tänavune mai tegi “tiigrihüppe” ja kasvatas maikuu maksimumi juba 19. kuupäeval 33 kraadini. Põhimõtteliselt pole päris võimatu millegi taolise juhtumiseks ka septembrikuu alguspoole puhul. (Siinkohal ei käsitle ma mitte konkreetset 2014. aastat, vast septembrikuu “potentsiaali” üleüldse…) [...]