Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "Tähetorni ring"

Vaata ka Tähetorni ringi lehekülge koos videosalvestuste arhiiviga.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

19. aprill 2016 kell 18:15–19:30

Enn Kasak
teadusfilosoof

Lõpmatusest

Lõpmatuse olulistest aspektidest on võimalik teha arusaadav ja lõpliku kestusega ülevaade. Seda kinnitab hiljuti eestikeelseks saanud A. Moore’i raamat „Lõpmatus“, millest on Tähetornis ka varem juttu olnud. Me oskame opereerida matemaatilise lõpmatusega, kuid ikkagi kerkib küsimus nö tõelisest lõpmatusest. Moore arvates juhib matemaatilise lõpmatuse üle mõtisklemine metafüüsilise lõpmatuse juurde. Sealt kasvab välja küsimus, kas inimese vaimus peitub lõpmatuslikke aspekte. Kui see nii on, siis pole veel kindel, kas suure, kuid siiski lõpliku võimsusega tehisintellekt suudab inimese tulevikus üle mängida.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

5. aprill 2016 kell 18:15–19:30

Taavi Tuvikene
Taru Observatooriumi teadur

Vanad astronoomilised fotoplaadid ärkavad uuele elule

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

29. märts 2016 kell 18:15–19:30

Lea Leppik: Professor Huthi pärand

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

15. märts 2016 kell 18:15–19:30

Jaan Pelt: Gravitatsioonilised lained – lõpuks mõõdetud!

Veebruaritaevas

Jaak Jaaniste | 01.02.2016

Veebruar on küünlakuu, seda näitavad ka tähed. Õhtul õue minnes jääb pea kohale heledate tähtede rühm, mida vanad eestlased Küünlapäeva tähtedeks nimetasid. See on Perseuse tähtkuju, mis taevakirjeldustes enamasti kahe silma vahele jäetakse. On ju tema ümber palju huvitavamaid objekte, nagu Sõel (jääb Perseusest otse lõunasse), hele Jõulutäht Kapella (idakaares) ning Andromeeda koos oma kuulsa udukoguga (läänesuunas).

Aga ka Perseus on üsna mitmes mõttes huvi pakkuv tähtkuju. Me ei räägi siin augustikuu perseiididest, küll aga tähtedest ja täheparvedest. Tema heleduselt teine täht Algol, mis Araabia keeles saatanat pidavat tähendama, on ainus tavavaatlejale kättesaadav muutlik täht. See üsna hele teise suurusjärgu täht kaob iga kolme päeva tagant taevast, kuna teda varjutab tunduvalt tuhmim kaaslane. Varjutus kestab kokku 7 tundi, mille vältel täht algul tuhmub (heledus väheneb umbes kolm korda) ja seejärel kasvab uuesti endise heleduseni. Veebruarikuus on sobivad varjutused 4.02 (miinimum kl 23.42), 7.02 (20.31), 10.02 (17.20) ja uuesti kuu lõpus: 22.02 (5:36), 24.02 (01:26) ning 27.02 (22.15). Kui ilm lubab, vaadake – et kas märkate muutust.

Algol pole ainus tähelepanuväärne objekt. Üsna tähtkuju põhjapiiril, „peaaegu Kassiopeias“ võib pimedail öödel näha heledat piklikku valguslaiku. Binokliga vaadates näeme, et tegu on kahe üsnagi tiheda täheparvega. See kaksik-hajusparv on ainus omataoline ja pakub suurt huvi tähesüsteemide uurijatele.

perseus

Kangelane Perseus, printsess Andromeeda päästja

Et käes on sügav talv, leiame õhtutaevast nii Talvekuusnurga kui kõik ülejäänud „talvised“ tähtkujud (vt näit detsembrikuu taevaülevaadet). Planeete me õhtutaevast ei leia, küll aga tasub vaadata kuusirbi kasvamist alates 10. veebruarist kuni täiskuuni 22. veebruaril. Õhtune Kuu käib juba kõrgelt ja teleskoobiomanikel tasub torud valmis panna.

Esimesena planeetidest ilmub taevasse Jupiter, tõustes juba kella 9 paiku õhtul. Jupiter asub Lõvi tähtkujus ja on veebruaritaeva kõige silmapaistvam objekt.
Hommiku poole läheb asi huvitavamaks, planeete tuleb juurde. Kagutaevasse ilmub Marss; planeet asub Kaalude tähtkujus ja tõuseb kella kolme paiku öösel. Marss läheneb jõudsalt vastasseisule (toimub 22. mail) ja on juba üsna hele. Selle punaka tähe võistlemist Skorpioni tähtkuju Antaaresega (kr. anti-Ares, tõlkes Arese vastane) tasub jälgida ka järgnevatel kuudel.

Hommikul kella 5 paiku kerkib kagutaevasse järgmine planeet Saturn. Tema on praegu „madalseisus“, 20 kraadi ekvaatorist lõuna pool Amburi tähtkujus. Noh, rõnga näevad teleskoobiomanikud ikka ära.
Pärast kella seitset hommikul, kui koiduvalgus tähed kustutab, võib madalalt kagutaevast leida ka Veenuse. See planeet on piisavalt hele, et olla nähtav veel pärast päikesetõusu. Tema tuhmim naaber Merkuur on samuti „näha“ ja asub Veenusele üsna lähedal, umbkaudu 5 kraadi ida pool. Võib-olla saab talle binokliga isegi pihta …

Kui aga seisab ees lõunamaa-reis, tasuks seal mõnel hommikul kindlasti välja minna – näha on kõik viis klassikalist planeeti, alates Merkuurist idakaares kuni Jupiterini läänetaevas. Ja Kuu seal kusagil vahepeal.

Ah-jaa – kui juba vaatamiseks läks, loeme üle ka hommikused tähtkujud. Suvekolmnurk (Veega, Deeneb, Altair) on juba kõrgel, nende alt leiame aga tähtkujud, mis õhtustele taevavaatajatele meie laiuskraadil kättesaamatud. Madalal lõunataevas paistavad Amburi ja Skorpioni põhjapoolsed otsad, nende kohal laiutab Maokandja, „Sodiaagi kolmeteistkümnes tähtkuju“. Leidke üles ka madu, mida kantakse – see on kogu taeva ainus kaheosaline tähtkuju. Oli ju Maokandja arst, tema truud abilised Madu ja Skorpion pidid alati kättesaadavad olema. Nii lebabki Skorpion Maokandja jalge ees, veripunane süda Antaares silmapiiri kohal säramas. Muidugi on need tähtkujud näha ka märtsis ja aprillis, aga siis peate end mitu tundi varem üles ajama.

Selget taevast!

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

16. veebruar 2016 kell 18:15–19:30

Martin Vällik

Kas Maa ongi lame?

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

2. veebruar 2016 kell 18:15–19:30

Tõnu Viik

Johannes Kepleri elu ja töö. II osa

Kepleri töö pani aluse teoreeetilisele astronoomiale ja rajas tee
gravitatsiooniseaduse avastamisele. Aga ta andis panuse ka integraalarvutusse, kui
ta leidis meetodi pöördkehade ruumala leidmiseks. Kepleri uurimused optika alal,
nagu valguse murdumisseaduste uurimused, teleskoopide optiliste süsteemide teooria
loomine, sh refraktori optilise skeemi kirjeldamine, olid oluliseks sammuks optika
muutumisel tõeliseks teaduseks. Üksiti arvutas ta logaritmide tabeleid ja arendas
logaritmide teooriat.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

19. jaanuar 2016 kell 18:15–19:30

Võtavad kokku astronoomiaaasta 2015

  • tähefüüsika – Laurits Leedjärv
  • galaktikate füüsika – Rain Kipper
  • kosmoloogia – Tiit Sepp

Moderaator Jaan Pelt.

“Langevad” tähed ja “sabaga” tähed

Jaak Jaaniste | 10.12.2015

Saabumas on huvitav nädal – kui taevaisa ilma annab, tasub taevasse vaadata. Näha võib nii meteoore kui ka komeeti. [...]

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (8.12.2012)

8. detsember 2015 kell 18:15–19:30

Tõnu Viik

Johannes Kepleri elu ja töö

Kepleri töö pani aluse teoreeetilisele astronoomiale ja rajas tee
gravitatsiooniseaduse avastamisele. Aga ta andis panuse ka integraalarvutusse, kui
ta leidis meetodi pöördkehade ruumala leidmiseks. Kepleri uurimused optika alal,
nagu valguse murdumisseaduste uurimused, teleskoopide optiliste süsteemide teooria
loomine, sh refraktori optilise skeemi kirjeldamine, olid oluliseks sammuks optika
muutumisel tõeliseks teaduseks. Üksiti arvutas ta logaritmide tabeleid ja arendas
logaritmide teooriat.