Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "Tähetorni ring"

Vaata ka Tähetorni ringi lehekülge koos videosalvestuste arhiiviga.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

18. aprill 2017 kell 18:15–19:30

“Grigori Kusmin – galaktikate dünaamika uuringute alusepanija Eestis”

Räägib Tartu Observatooriumi vanemteadur Peeter Tenjes

“Mitmed akadeemik Grigori Kuzmini tööd galaktikate dünaamika alal on kujunenud tõeliselt klassikalisteks. Seda tõendab asjaolu, et nii mõnigi kord viidatakse tema saadud tulemustele ilma artikli lõppu tavapärast viidet panemata. Näiteks kirjutatakse stiilis, et kasutame oma töös Kusmini ketta mudelit ning täpset viidet ei lisata, eeldades et lugejad teavad niigi, millega täpselt on tegemist,” räägib Tenjes.

Loenguga tähistame 100 aasta möödumist Girgori Kusmini sünnist.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (21.03 2017)

21. märts 2017 kell 18:15–19:30

“Igavesti noor Veenus ja tema sisemine ilu”
Kadri Tinn

Ettekandes tutvustan Veenuse vaatlemise ajalugu Galileost tänapäevani.
Kuna Veenus on mõnes aspektis sarnane Maale, siis käsitlen pikemalt teooriaid, mis proovivad seletada Maa ja Veenuse suuremaid erinevusi. Seepärast räägin pikemalt Veenuse atmosfäärist. Sukeldume sellest läbi, et uurida, millised protsessid Veenuse pinnal toimuda võivad.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (7.03 2017)

7. märts 2017 kell 18:15–19:30

“G. F. Parrot ja astronoomia”
Lea Leppik

Georg Friedrich Parroti sünnist möödub tänavu 250. aastat.
Mees, kelle portree vaatab meid Inglisillalt, on tuntud ennekõike kui keiserliku Tartu ülikooli esimene rektor ja sellest olekski küllalt olnud, et igaveseks ajalukku minna. Kuid Parrot suhtus kirega kõigesse, mida ette võttis ja on seepärast jätnud jälgi paljude erinevate teadusharude ajalukku.
Muu hulgas kuulus Parrot nii Tartu kui Pulkovo tähetornide ehitamist juhtinud komisjonidesse ja suuresti tänu temale sai Struvest astronoom, kelle elu ta hiljemgi korduvalt päästis.
Mis ja kuidas täpsemalt, sellest juba loengus.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (21.02.2017)

21. veebruar 2017 kell 18:15–19:30

„Salapärane Saturn“

Janet Laidla räägib lummavast rõngaga planeedist Saturn, selle põnevamatest kaaslastest ning Saturni uurimise ajaloost.
Kuigi Eestis planeetide uurimisega pole tegeletud nii palju kui näiteks tähtede või galaktikate uurimisega, siis kui teemasse natuke süveneda, võime avastada nii mõndagi põnevat.
Praegu uuritakse Saturni juba kosmoseaparaatidega, millest kõige olulisem on oma viimaseid tiire tegev Cassini. Ettekandes võtame kokku ka selle missiooni olulisemad avastused.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

7. veebruar 2017 kell 18:15–19:30

“Eesti kooliastronoomid võistlustules“.

Juttu tuleb 2016. aastal Indias toimunud rahvusvahelise astronoomia- ja astrofüüsika olümpiaadist, kus Eesti õpilased saavutasid väga häid tulemusi. Saavutati nii kuld-, hõbe-, kui pronksmedal. Juhendaja vaatenurgast räägib Tartu Observatooriumi teadur Tiit Sepp ja võistleja muljeid olümpiaadist ja reisist Indiasse jagab hõbemedali omaniku Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Richard Luhtaru.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

17. jaanuar 2017 kell 18:15–19:30

Võetakse kokku eelmise aasta tähtsamad sündmused ja uudised nii astronoomias kui ka kosmoseteaduses. Vestlusõhtul arutletakse ka alanud aasta võimalike olulisemate märksõnade üle. Vestlusringis osalevad traditsiooniliselt Tartu Observatooriumi töötajad.

  • Õhtut juhib tähefüüsika juhtivteadur Jaan Pelt.
  • Uuematest arengutest tähefüüsika vallas räägib teadur Anna Aret.
  • Galaktikate füüsika ja kosmoloogia osakonna vanemteadur Urmas Haud viib meid kurssi galaktikafüüsika vallas toimuvaga ning kõneleb ka vesinikupilvedest galaktikas.
  • Juhtivteadur Enn Saar toob meieni kuumemad teemad kosmoloogia ja kosmograafia vallas.

Astronoomialoengud on kõikidele huvilistele tasuta!

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

29. november 2016 kell 18:15–19:30

Juhan Kangilaski

“Kohaspetsiifiline kolonisatsioon: Isemajandav elamise üksus Marsil”

Ettekandes kajastatakse ajaloolisi näiteid kolooniate rajamisest ning nn tühjale lehele rajatud linnadega seoses esile kerkivaid planeeringulisi probleeme. Arhitektuurse projekti eesmärk on uurida isemajandava koloonia ellujäämiseks vajalikke tingimusi ning potentsiaalset ajas muutumist ehk adaptiivset iseloomu. Marsi näitel võetakse vaatluse alla üldised siseruumide organiseerimise printsiibid ekstreemsetes keskkondades. Uuritakse, millele tuleb tähelepanu pöörata, et tagada Marsi uurimisjaamas töötavatele teadlastele sobilikud olmetingimused ning jätkusuutlik energiaringlus.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

15. november 2016 kell 18:15–19:30

Maarja Kruuse

“Galaktikad – nende kauguste määramine”

Kuulajatele tutvustatakse erinevaid meetodeid, mille abil astronoomid määravad objektide kauguseid meist. Põhjalikumalt tuleb juttu galaktikate kauguste määramisest. Galaktika kauguse teadmine on väga oluline, sest seda teades saame määrata tema teisi tunnuseid.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

1. november 2016 kell 18:15

Mare Kõiva ja Andres Kuperjanov

“Üllatavaid fakte Stonehenge’ist ja Aveburyst ning sissevaateid Herscheli elulukku”

Inglismaa kultuurimälestised Stonehenge ja Avebury on viimaste sajandite jooksul äratanud suurejoonelisi hüpoteese nende loomise, vanemate usundikihistuste ja rituaalipraktikate kohta. Mida on tänaseks teada ca 5000 aastat tagasi püstitatud kiviringide kohta? Mida tehakse tänapäeval kiviringide juures? Loengu lõpus esitame sissevaate, kuidas ja missugustes oludes toimusid F. W. Herscheli ja tema õe astronoomilised avastused.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

18. oktoober 2016 kell 18:15–19:30

Tõnu Viik

Vladimir Riivese elu ja töö

Loengus räägitakse Vladimir Riivesest kui teadlasest ja isikust. Ettekanne annab ülevaate sellest, kust see eesti astronoomia tippu jõudnud teadlane pärit on ja mida ta oma lühikeseks jäänud eluajal teha jõudis. Juttu tuleb tema uuringutest komeetide ja Päikesesüsteemi väikekehade füüsika alal ja veidi ka sellest, kuidas Tõnu Viik teda oma ülikooliajast mäletab.