Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "Tähetorni ring"

Vaata ka Tähetorni ringi lehekülge koos videosalvestuste arhiiviga.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

19. september 2017 kell 18:15–19:30

Septembri teise loenguga tähistame Otto Struve (1897-1963) 120. sünniaastapäeva. Amatöörastronoom Tarmo Tanilsoo peab loengu raadioastronoomiast.

Kuigi F. G. W. Struve pojapojapoeg uuris sarnaselt esivanematele põhiliselt tähti, on tema töö Ameerika Ühendriikides vähemalt kaudselt seotud raadioastronoomia sünniga.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

5. september 2017 kell 18:15–19:30

Täielik päikesesvarjutus Ameerikas toimus 21. augustil 2017.

Seda loodusnähtust käis vaatamas ka hulk inimesi Eestist.

Mõned neist jagavad oma reisimuljeid ning ohtralt fotosid ja videosid.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

30. mai 2017 kell 18:15–19:00

Tõnu Viik
Kalendrireformid ja Johann Heinrich Mädler.

Teatavasti tulenevad kõikide Päikese liikumisel põhinevate kalendrite häda sellest, et troopilise aasta pikkus pole täisarv ööpäevi, aga täisarv peab see olema, muidu läheb inimeste elu väga segi. Sellest hädast ülesaamiseks on paljud õpetlased kavalaid skeeme koostanud, kusjuures mõningaid neist on ka kasutusele võetud – parim näide siinkohal on ka meie kasutatav Gregooriuse kalender.Nende õpetlaste hulka kuulub Tartu Ülikooli omaaegne astronoomiaprofessor Johann Mädler, kelle koostatud kalender on tõepoolest väga täpne, aga mida arvas selle kohta kogu Venemaa isevalitseja Nikolai I, sellest kuuleme ettekandes.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

16. mai 2017 kell 18:15–19:30

Urmas Peterson

Maastike kaugseire Eesti keskkonnaseire programmis.

Eesti keskkonnaseire programmis on maismaa-alade kaugseire all-programm. Selle programmi teemasse kuuluvad suured muutused metsades (põhiliselt lageraiealade tekkimine ja nende uuesti metsastumine), kevadised põlluharimistööd põllumaadel, põllumaade kasutusest väljajäämine ja metsastumine, Eesti mereranna ja suurjärvede rannikute roostumine.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

2. mai 2017 kell 18:15–19:30

Väino Poikalainen

Eesti Muinastaideseltsi tegevusest Äänisjärve kaljujooniste dokumenteerimisel ja selle seotusest Tartu Tähetorniga.

Äänisjärve kaljujoonised on kiviaegsete soome-ugri hõimude muinaskultuuri üheks olulisimaks mälestiseks. Nende leiuala laiub Äänisjärve (Onega) idaranna peaaegu horisontaalsetel kaljudel umbes 20 km pikkuse vööna. Joonised on seal loodud ligikaudu 6000 aastat tagasi kiviriistadega kaljut täksides. Kokku on teada 24 leiukohta ligikaudu 1300 üksikkujutisega. Kõige enam on nende seas kujutatud vesilinde, peaasjalikult luikesid.

Suuruselt järgmise rühma moodustavad nn lunaar- ja solaarmärgid, mida on tõlgendatud ka neoliitilise kuukalendrina. See tõlgendus äratas 1970-tel aastatel huvi Heino Eelsalus, kes tegeles paleoastronoomiliste uuringutega Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudis (AAI – Tõravere observatoorium). Tema initsiatiivil korraldas 1982. aastal Üleliidulise Astronoomia ja Geodeesia Ühingu Eesti osakond (ÜAGÜ EO) ekspeditsiooni Äänisjärvele (juht Ülo Kestlane), et koguda andmeid lunaar- ja solaarmärkide jaotuse kohta erinevates leiukohtades.

Ekspeditsioonid muutusid iga-aastasteks ja nende sihiks sai kaljuraiendite leiualast võimalikult põhjaliku graafilise allikmaterjali kogumine ja selle avaldamine kataloogina. Idee teostamiseks moodustati 1984. a. algul ÜAGÜ EO raames ja AAI aktiivsel toetusel kaljujooniste töörühm, millest 1988. aastal kujunes välja Eesti Muinastaideselts.

Seltsi korraldatud ekspeditsioonidel on leiuala fotomeetriliselt dokumenteeritud ühtses koordinaadistikus ning katalogiseeritud vektorgraafilise andmestikuna arvutis. Tehtust anti 1998. aastal raamatuna välja Äänisjärve kaljujooniste kataloogi esimene osa. Ülejäänud kaks on ootamas oma järge.

Ekspeditsioonidel valminud kunstipärastest koopiatest on korraldatud aastatel 1982-2016 rohkeid näitusi nii Eestis, Venemaal kui mitmetes Euroopa Liidu riikides.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

18. aprill 2017 kell 18:15–19:30

“Grigori Kusmin – galaktikate dünaamika uuringute alusepanija Eestis”

Räägib Tartu Observatooriumi vanemteadur Peeter Tenjes

“Mitmed akadeemik Grigori Kuzmini tööd galaktikate dünaamika alal on kujunenud tõeliselt klassikalisteks. Seda tõendab asjaolu, et nii mõnigi kord viidatakse tema saadud tulemustele ilma artikli lõppu tavapärast viidet panemata. Näiteks kirjutatakse stiilis, et kasutame oma töös Kusmini ketta mudelit ning täpset viidet ei lisata, eeldades et lugejad teavad niigi, millega täpselt on tegemist,” räägib Tenjes.

Loenguga tähistame 100 aasta möödumist Girgori Kusmini sünnist.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (21.03 2017)

21. märts 2017 kell 18:15–19:30

“Igavesti noor Veenus ja tema sisemine ilu”
Kadri Tinn

Ettekandes tutvustan Veenuse vaatlemise ajalugu Galileost tänapäevani.
Kuna Veenus on mõnes aspektis sarnane Maale, siis käsitlen pikemalt teooriaid, mis proovivad seletada Maa ja Veenuse suuremaid erinevusi. Seepärast räägin pikemalt Veenuse atmosfäärist. Sukeldume sellest läbi, et uurida, millised protsessid Veenuse pinnal toimuda võivad.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (7.03 2017)

7. märts 2017 kell 18:15–19:30

“G. F. Parrot ja astronoomia”
Lea Leppik

Georg Friedrich Parroti sünnist möödub tänavu 250. aastat.
Mees, kelle portree vaatab meid Inglisillalt, on tuntud ennekõike kui keiserliku Tartu ülikooli esimene rektor ja sellest olekski küllalt olnud, et igaveseks ajalukku minna. Kuid Parrot suhtus kirega kõigesse, mida ette võttis ja on seepärast jätnud jälgi paljude erinevate teadusharude ajalukku.
Muu hulgas kuulus Parrot nii Tartu kui Pulkovo tähetornide ehitamist juhtinud komisjonidesse ja suuresti tänu temale sai Struvest astronoom, kelle elu ta hiljemgi korduvalt päästis.
Mis ja kuidas täpsemalt, sellest juba loengus.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (21.02.2017)

21. veebruar 2017 kell 18:15–19:30

„Salapärane Saturn“

Janet Laidla räägib lummavast rõngaga planeedist Saturn, selle põnevamatest kaaslastest ning Saturni uurimise ajaloost.
Kuigi Eestis planeetide uurimisega pole tegeletud nii palju kui näiteks tähtede või galaktikate uurimisega, siis kui teemasse natuke süveneda, võime avastada nii mõndagi põnevat.
Praegu uuritakse Saturni juba kosmoseaparaatidega, millest kõige olulisem on oma viimaseid tiire tegev Cassini. Ettekandes võtame kokku ka selle missiooni olulisemad avastused.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

7. veebruar 2017 kell 18:15–19:30

“Eesti kooliastronoomid võistlustules“.

Juttu tuleb 2016. aastal Indias toimunud rahvusvahelise astronoomia- ja astrofüüsika olümpiaadist, kus Eesti õpilased saavutasid väga häid tulemusi. Saavutati nii kuld-, hõbe-, kui pronksmedal. Juhendaja vaatenurgast räägib Tartu Observatooriumi teadur Tiit Sepp ja võistleja muljeid olümpiaadist ja reisist Indiasse jagab hõbemedali omaniku Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Richard Luhtaru.