Postitused sildiga "kosmonautika"Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (veebruar 2014)18. veebruar 2014 kell 18:15–19:15 Kadri Tinn räägib teemal Kadri Tinn: „Räägime suurte ja väikeste Aasia riikide kosmoseprogrammidest ning püüdlustest raketiteaduses ja satelliidiehituses. Lisaks tutvustan lähemalt ka nende riikide Kuu- ja Marsimissioone ning plaane mehitatud missioonide vallas, mis on andnud põhjust arvata, et algamas võib olla uus kosmosevõidujooks.“ Orioni kosmoselaeva järjekordne etapp valminudJanet Laidla | 03.02.2014 Orioni Mitmeotstarbeline Meeskonna Sõiduk (Multi-Purpose Crew Vehicle) on järgmine samm mehitatud kosmoselendude suunas. Pärast kosmosesüstikute programmi lõpetamist ei ole Ameerika Ühendriikidel oma kosmoseraketti, mis oleks võimeline viima kosmosesse inimesi. Astronaudid sõidavad Rahvusvahelise Kosmosejaama pardale enamasti Venemaa Sojuz raketiga. [...] Startis kosmoseteleskoop GaiaKadri Tinn | 19.12.2013 19. detsembril kell 11:12 Eesti aja järgi startis Euroopa kosmosekeskusest Kourous Prantsuse Guajaanas Gaia kosmoseteleskoop Soyus-STB/Fregat-MT kanderaketil. Gaia suundub Maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusele Maa orbiidist väljapoole nii-nimetatud teise Lagrange’i punkti, kus Maa ja Päikese gravitatsioonijõud on võrdsed ja seega piisab kosmoseteleskoobi õigel orbiidil hoidmiseks väga väikestest muudatustes selle liikumises. [...] Curiosity ei leidnud Marsil metaaniKülalisautorid | 28.10.2013 NASA marsikulguri Curiosity sooritatud mõõtmiste kohaselt ei leidu Marsi atmosfääris märkimisväärses koguses metaani. Tegemist on üllatava tulemusega, kuna varasemate Maalt ning Marsi orbiidilt tehtud vaatluste põhjal oletati vastupidist. [...] Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (05.03.2013)5. märts 2013 kell 18:15 Tartu tähetornis toimub 5. märtsil kell 18.15 astronoomialoeng „Silmad, mis jälgivad maad“, kus Tartu Observatooriumi teadur Tiit Sepp räägib sellest, kui võimekad on spioonifilmides nähtud luuresatelliidid tegelikult ning kuidas me maapinna uurimiseks tehiskaaslasi kasutame. [...]
Kosmoseaasta 2008Tõnu Tuvikene | 28.12.2008 2008. aastal oli rekordarv kosmosesüstikute lende pärast aastal 2003 toimunud Columbia katastroofi – tervelt neli ja nagu ikka pärast seda kurba sündmust, olid nad kõik seotud Rahvusvahelise Orbitaaljaama ISS ehitusega. [...] Rahvusvaheline kosmosejaam 2008. a suvelTõnis Eenmäe | 06.07.2008 Tänavune suvi on taeva vaatlemiseks eriti niru – planeetidest on nähtav vaid Jupiter, seegi nähtav vaid mõned tunnid väga madalal horisondi kohal. Planeedi “ära nägemiseks” piisab loomulikult sellestki napist ajast, kuid teleskoobiga ei ole seal suurt midagi vaadata. Veidi paremas asendis on Uraan ja Neptuun, kuid nemad on jälle nii nõrgad ja väikese läbimõõduga, et nende otsimine ning vaatlemine on paras kunsttükk. Kel huvi, leiab nad loomulikult üles. [...] Kosmosejaam Phoenix laskus MarsileErik Tago | 27.05.2008 25.mail 2008 laskus NASA kosmosejaam Phoenix (ingl. k. Fööniks) Marsile, et alustada uut ajastut naaberplaneedi uurimiseks. Jaam maandus põhjapooluse ligidale ning selle peamiseks ülesandeks on uurida , kas Marsi arktilises piirkonnas on vett külmunud olekus (vee jääd). See Marsile laskumine oli haruldane ka meetodi poolest- kasutati “pehmet” ehk pidurdusmootoritega jalgadele maandumist. NASAs kasutati viimati sellist maandumist ligi 32 aastat tagasi. [...] |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
