Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "kosmonautika"

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (veebruar 2014)

18. veebruar 2014 kell 18:15–19:15

Kadri Tinn räägib teemal
„Aasia kosmosevõidujooks“.

Kadri Tinn: „Räägime suurte ja väikeste Aasia riikide kosmoseprogrammidest ning püüdlustest raketiteaduses ja satelliidiehituses. Lisaks tutvustan lähemalt ka nende riikide Kuu- ja Marsimissioone ning plaane mehitatud missioonide vallas, mis on andnud põhjust arvata, et algamas võib olla uus kosmosevõidujooks.“

Orioni kosmoselaeva järjekordne etapp valminud

Janet Laidla | 03.02.2014

Orioni Mitmeotstarbeline Meeskonna Sõiduk (Multi-Purpose Crew Vehicle) on järgmine samm mehitatud kosmoselendude suunas. Pärast kosmosesüstikute programmi lõpetamist ei ole Ameerika Ühendriikidel oma kosmoseraketti, mis oleks võimeline viima kosmosesse inimesi. Astronaudid sõidavad Rahvusvahelise Kosmosejaama pardale enamasti Venemaa Sojuz raketiga. [...]

Startis kosmoseteleskoop Gaia

Kadri Tinn | 19.12.2013

19. detsembril kell 11:12 Eesti aja järgi startis Euroopa kosmosekeskusest Kourous Prantsuse Guajaanas Gaia kosmoseteleskoop Soyus-STB/Fregat-MT kanderaketil. Gaia suundub Maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusele Maa orbiidist väljapoole nii-nimetatud teise Lagrange’i punkti, kus Maa ja Päikese gravitatsioonijõud on võrdsed ja seega piisab kosmoseteleskoobi õigel orbiidil hoidmiseks väga väikestest muudatustes selle liikumises. [...]

Curiosity ei leidnud Marsil metaani

Külalisautorid | 28.10.2013

NASA marsikulguri Curiosity sooritatud mõõtmiste kohaselt ei leidu Marsi atmosfääris märkimisväärses koguses metaani. Tegemist on üllatava tulemusega, kuna varasemate Maalt ning Marsi orbiidilt tehtud vaatluste põhjal oletati vastupidist. [...]

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (05.03.2013)

5. märts 2013 kell 18:15

Tartu tähetornis toimub 5. märtsil kell 18.15 astronoomialoeng „Silmad, mis jälgivad maad“, kus Tartu Observatooriumi teadur Tiit Sepp räägib sellest, kui võimekad on spioonifilmides nähtud luuresatelliidid tegelikult ning kuidas me maapinna uurimiseks tehiskaaslasi kasutame. [...]

Esimene värvifoto Merkuuri orbiidilt

Esimesed fotod Merkuuri orbiidilt

Taavi Tuvikene | 03.04.2011

18. märtsil sai automaatjaamast MESSENGER esimene Merkuuri orbiidil tiirutav kosmoseaparaat. MESSENGERil kulus Merkuuri orbiidile jõudmiseks kuus ja pool aastat, läbides ühtekokku 7.9 miljardit kilomeetrit ning möödudes oma teekonnal ühe korra Maast, kaks korda Veenusest ja kolm korda Merkuurist. [...]

Komeedi Hartley 2 tuum

EPOXI uuris komeedi Hartley 2 tuuma

Taavi Tuvikene | 05.11.2010

NASA automaatjaam EPOXI möödus 4. novembril komeedi Hartley 2 tuumast 700 kilomeetri kauguselt. Tegemist on viienda komeediga, mille tuuma on automaatjaamadega õnnestunud uurida. [...]

Kosmoseaasta 2008

Tõnu Tuvikene | 28.12.2008

2008. aastal oli rekordarv kosmosesüstikute lende pärast aastal 2003 toimunud Columbia katastroofi – tervelt neli ja nagu ikka pärast seda kurba sündmust, olid nad kõik seotud Rahvusvahelise Orbitaaljaama ISS ehitusega. [...]

Rahvusvaheline kosmosejaam 2008. a suvel

Tõnis Eenmäe | 06.07.2008

Tänavune suvi on taeva vaatlemiseks eriti niru – planeetidest on nähtav vaid Jupiter, seegi nähtav vaid mõned tunnid väga madalal horisondi kohal. Planeedi “ära nägemiseks” piisab loomulikult sellestki napist ajast, kuid teleskoobiga ei ole seal suurt midagi vaadata. Veidi paremas asendis on Uraan ja Neptuun, kuid nemad on jälle nii nõrgad ja väikese läbimõõduga, et nende otsimine ning vaatlemine on paras kunsttükk. Kel huvi, leiab nad loomulikult üles. [...]

Kosmosejaam Phoenix laskus Marsile

Erik Tago | 27.05.2008

25.mail 2008 laskus NASA kosmosejaam Phoenix (ingl. k. Fööniks) Marsile, et alustada uut ajastut naaberplaneedi uurimiseks. Jaam maandus põhjapooluse ligidale ning selle peamiseks ülesandeks on uurida , kas Marsi arktilises piirkonnas on vett külmunud olekus (vee jääd). See Marsile laskumine oli haruldane ka meetodi poolest- kasutati “pehmet” ehk pidurdusmootoritega jalgadele maandumist. NASAs kasutati viimati sellist maandumist ligi 32 aastat tagasi. [...]