Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "galaktikaparved"

Universumi tumeaine jäljed kosmoseteleskoop Fermi andmetes

Tartu Observatoorium | 03.12.2012

Juba mitukümmend aastat on teada fakt, et Universumis domineerib tumeaine, mida on viis korda rohkem kui tavalist ainet. Astronoomilistest vaatlustest on teada paljud tumeaine omadused, kuid selle päritolust ei ole füüsikutel mingit informatsiooni. Universumi tumeaine jälgi elementaarosakestefüüsika ja kosmoloogia eksperimentides on otsitud kümneid aastaid, kahjuks edutult. Elmo Tempel koostöös Martti Raidali ja Andi Hektoriga KBFIst analüüsisid kosmoseteleskoop Fermi andmeid ning leidsid sealt tõenäoliselt esimesi vihjeid tumeaine päritolu kohta. [...]

Kas suureskaalaline ümbrus mõjutab galaktikagrupide omadusi ning nende galaktilist koostist?

Tartu Observatoorium | 19.10.2012

Teadusuudises nr. 21 (08.05.2012) kirjutasime, et rikaste galaktikaparvede ning superparvede omadused on seotud. Suurem osa galaktikaid Universumis paikneb aga põhiliselt vaestes galaktikagruppides. Heidi Lietzen Tuorla Observatoriumist koos Pasi Nurni, Pekka Heinämäki, Elmo Tempeli, Enn Saare ja Maret Einastoga uurisid, kas galaktikagruppide ning nendes asuvate galaktikate omadused on seotud gruppide suureskaalalise ümbruse omadustega. [...]

Superparvede ja rikaste galaktikaparvede omadused on seotud

Tartu Observatoorium | 08.05.2012

Aine jaotust Universumis saab kirjeldada kui superparvede-tühikute võrgustikku. Selle võrgustiku moodustavad enamasti gruppidesse ja parvedesse kuuluvad galaktikad, kosmilise võrgustiku suurimateks süsteemideks on galaktikate superparved. Galaktikaparvede omaduste uurimine kosmilises võrgustikus annab infot nii parvede endi kohta kui superparvede ja kosmilise võrgustiku kohta tervikuna. [...]

Rikkad galaktikaparved on alles moodustumas

Tartu Observatoorium | 07.04.2012

Suurem osa galaktikaid Universumis paikneb süsteemides vaestest galaktikagruppidest rikaste parvedeni. Enamasti käsitletakse rikkaid galaktikaparvi kui väljakujunenud, gravitatsiooniliselt seotud ning dünaamilises tasakaalus olevaid süsteeme. Sellel oletusel põhineb mitmete galaktikaparvede parameetrite määramine, sealhulgas näiteks massi määramine. [...]

Ürgsed pilved aitavad uurida galaktikate tekkepiirkondi

Rain Kipper | 21.08.2011

Teadlased uurisid kauge Lyman alfa pilve, LAB-1, helendamise põhjust. Nad leidsid, et tõenäoliselt on põhjuseks pilve keskel olevate galaktikate poolt tekitatud valguse hajumine. [...]

Superparvede morfoloogia uurimine aitab mõista kosmilise võrgustiku omadusi

Tartu Observatoorium | 24.05.2011

Aine jaotust Universumis saab kirjeldada kui galaktikate ja galaktikasüsteemide võrgustikku. Kosmilise võrgustiku suurimateks ehituskivideks on superparved, mis koosnevad kümnetest ja isegi sadadest galaktikagruppidest ning üksikgalaktikatest. Kõige rikkamates superparvedes on kümneid rikkaid galaktikaparvi. [...]

Detailne tumeaine kaart galaktikaparvest Abel 1689

Detailne tumeaine kaart galaktikaparvest Abell 1689

Elmo Tempel | 14.11.2010

Astronoomid koostasid detailseima tumeaine kaardi ühest hiiglaslikust galaktikaparvest Abell 1689. Detailse tumeaine kaardi saamiseks kasutati Hubble’i kosmoseteleskoopi ning kosmilise suurendusklaasi efekti. Kosmilise suurendusklaasina toimib Universumis gravitatsiooniläätse efekt, kus kaugemal asuva galaktika valgus on võimendatud lähemal asuva galaktikaparve poolt. [...]

Tom Crawford – uurides miljardite aastate kaugusel asuvaid galaktikaparvi

Jaan-Juhan Oidermaa | 17.10.2010

Selle nädala kolmapäeval teatas Lõunapooluse Teleskoobi (SPT) juures töötav töörühm, et on avastanud seitsme miljardi valgusaasta kauguselt meile teada oleva universumi massiivseima galaktikaparve. Ennustatakse, et galaktikaparve mass on ligikaudu 800 miljardit Päikese massi. Leid on alles esimene juba millimeeter-lainete piirkonnas läbikammitud 200 ruutkraadist lõunataevast. Kokku planeeritakse SPT tumeenergia uuringutes uurida 2500 ruutkraadi jagu taevalaotust. Eesti Füüsikaportaal vestles ühe uurimuse kaasautori Tom Crawfordiga, kirjutab Jaan-Juhan Oidermaa Eesti Füüsika Portaalis. [...]

Plancki satelliit leidis galaktikate superparve

Juhan Liivamägi | 22.09.2010

Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) kosmilist mikrolainelist taustkiirgust (CMB) mõõtva satelliidi Planck ning röntgenteleskoobi XMM-Newton vaatlused kinnitasid, et Sunjajev-Zeldovitši (SZ) efektist põhjustatud taustkiirguse fluktuatsioonid võimaldavad leida galaktikaparvi. Uurimistöösse andsid olulise panuse ka Tartu Observatooriumi teadlased koostöös Tuorla Observatooriumiga. [...]

Rikaste galaktikaparvede uurimine aitab aru saada nende arengust

Tartu Observatoorium | 27.08.2010

Varasemas teadusuudises (Teadusuudis nr. 7, 27. aprillist 2010) kirjutasime sellest, et Tartu Observatooriumi teadlased Erik Tago juhtimisel koostasid ning avaldasid Sloani digitaalse taevaülevaate andmeid kasutades seni suurima galaktikagruppide ning -parvede kataloogi. [...]

  • Lehekülg 1 / 2
  • 1
  • 2
  • >