Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "galaktikaparved"

Poolvarjulise kuuvarjutuse skeem. Kuu peab sattuma joonisel olevale hallile alale.

Maitaevas 2023, 1. osa

Alar Puss | 02.05.2023

Lühenevad ööd ja pikenevad päevad

Algav maikuu on teadupärast hiliseim, loodust suvesse juhatav kevadkuu. On juba suhteliselt soojad ilmad. Enam ei tohiks olla lumesadusid, ka vana lumi peaks varjulistestki kohtadest olema sulanud. Tärkavad lilled ja rohi ning puud avavad oma pungad nii õitele kui lehtedele. Päeva pikkus ehk Päikese taevas oleku aeg kasvab aina edasi. See viimati mainitud nähtus algas tegelikult juba paar päeva enne jõule, peale talvist pööripäeva.
[...]

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

15. veebruar 2022 kell 18:15–19:30

Maret Einasto

“Kohalik superparv – meie kosmiline kodu”

Loengus räägib Tartu Observatooriumi galaktikate füüsika ja kosmoloogia osakonna kaasprofessor Maret Einasto kohalikust galaktikate superparvest ja superparvede tasandist, selle avastamisest ja tähtsusest.

Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud!

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

2. november 2021 kell 18:15–19:30

Maret Einasto

“Galaktikate superparved – kosmilise võrgustiku suurimad struktuurid”

Loengus kuulete superparvede avastamisest ja uurimisest ning Tõravere teadlaste suurest osast selles.

Loeng on tasuta.
Kõik huvilised on oodatud.
Kontrollitakse koroonapasse.

Võimalusel toimub pärast loengut vaatlus Tartu tähetorni üle saja aasta vanuse Zeissi teleskoobiga.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

19. veebruar 2019 kell 18:15–19:30

Antti Tamm, Jaak Jaaniste

“Jaan Einasto 90 – enne ja nüüd.”

23. veebruaril 90. sünnipäeva tähistava akadeemik Jaan Einasto mõju maailma teaduse arengule on võimatu ülehinnata. Kaasaegse vaatlusliku kosmoloogia kaks põhiideed – galaktikate võrgustiku-sarnane ruumjaotus ning tumeaine vajalikkus – jõudsid rahvusvahelisse teadusesse just Einasto juhitud töörühma artiklite ja esinemiste kaudu.

Milline on juubilari ja tema õpilaste roll tänapäeva kosmoloogias ning kuidas selleni jõuti, kuulete Tähetorni astronoomialoengul.

Universumi tumeaine jäljed kosmoseteleskoop Fermi andmetes

Tartu Observatoorium | 03.12.2012

Juba mitukümmend aastat on teada fakt, et Universumis domineerib tumeaine, mida on viis korda rohkem kui tavalist ainet. Astronoomilistest vaatlustest on teada paljud tumeaine omadused, kuid selle päritolust ei ole füüsikutel mingit informatsiooni. Universumi tumeaine jälgi elementaarosakestefüüsika ja kosmoloogia eksperimentides on otsitud kümneid aastaid, kahjuks edutult. Elmo Tempel koostöös Martti Raidali ja Andi Hektoriga KBFIst analüüsisid kosmoseteleskoop Fermi andmeid ning leidsid sealt tõenäoliselt esimesi vihjeid tumeaine päritolu kohta. [...]

Kas suureskaalaline ümbrus mõjutab galaktikagrupide omadusi ning nende galaktilist koostist?

Tartu Observatoorium | 19.10.2012

Teadusuudises nr. 21 (08.05.2012) kirjutasime, et rikaste galaktikaparvede ning superparvede omadused on seotud. Suurem osa galaktikaid Universumis paikneb aga põhiliselt vaestes galaktikagruppides. Heidi Lietzen Tuorla Observatoriumist koos Pasi Nurni, Pekka Heinämäki, Elmo Tempeli, Enn Saare ja Maret Einastoga uurisid, kas galaktikagruppide ning nendes asuvate galaktikate omadused on seotud gruppide suureskaalalise ümbruse omadustega. [...]

Superparvede ja rikaste galaktikaparvede omadused on seotud

Tartu Observatoorium | 08.05.2012

Aine jaotust Universumis saab kirjeldada kui superparvede-tühikute võrgustikku. Selle võrgustiku moodustavad enamasti gruppidesse ja parvedesse kuuluvad galaktikad, kosmilise võrgustiku suurimateks süsteemideks on galaktikate superparved. Galaktikaparvede omaduste uurimine kosmilises võrgustikus annab infot nii parvede endi kohta kui superparvede ja kosmilise võrgustiku kohta tervikuna. [...]

Rikkad galaktikaparved on alles moodustumas

Tartu Observatoorium | 07.04.2012

Suurem osa galaktikaid Universumis paikneb süsteemides vaestest galaktikagruppidest rikaste parvedeni. Enamasti käsitletakse rikkaid galaktikaparvi kui väljakujunenud, gravitatsiooniliselt seotud ning dünaamilises tasakaalus olevaid süsteeme. Sellel oletusel põhineb mitmete galaktikaparvede parameetrite määramine, sealhulgas näiteks massi määramine. [...]

Ürgsed pilved aitavad uurida galaktikate tekkepiirkondi

Rain Kipper | 21.08.2011

Teadlased uurisid kauge Lyman alfa pilve, LAB-1, helendamise põhjust. Nad leidsid, et tõenäoliselt on põhjuseks pilve keskel olevate galaktikate poolt tekitatud valguse hajumine. [...]

Superparvede morfoloogia uurimine aitab mõista kosmilise võrgustiku omadusi

Tartu Observatoorium | 24.05.2011

Aine jaotust Universumis saab kirjeldada kui galaktikate ja galaktikasüsteemide võrgustikku. Kosmilise võrgustiku suurimateks ehituskivideks on superparved, mis koosnevad kümnetest ja isegi sadadest galaktikagruppidest ning üksikgalaktikatest. Kõige rikkamates superparvedes on kümneid rikkaid galaktikaparvi. [...]

  • Lehekülg 1 / 2
  • 1
  • 2
  • >