Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "galaktikad"

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

26. aprill 2022 kell 18:15–19:30

Kadri Tinn

“Sir Eddingtoni mõju 20. sajandi astronoomias.”

Ettekandes räägin Sir Arthur Stanley Eddingtoni elust ja astronoomia alasest tööst ning sellest, kuidas Eddingtoni populariseeritud teooriad mõjutasid hiljem Ernst Julius Öpiku tööd.

Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

15. veebruar 2022 kell 18:15–19:30

Maret Einasto

“Kohalik superparv – meie kosmiline kodu”

Loengus räägib Tartu Observatooriumi galaktikate füüsika ja kosmoloogia osakonna kaasprofessor Maret Einasto kohalikust galaktikate superparvest ja superparvede tasandist, selle avastamisest ja tähtsusest.

Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud!

Lopergused galaktikad ja dünaamiline hõõre

Rain Kipper | 27.01.2022

Kui otsida ja vaadata mõnda galaktika pilti, siis see paistab enamasti sümmeetriline — üks pool ja teine pool on üksteisega sarnased, lihtsalt oleks nagu pööratud 180 kraadi. Kui teha galaktikatest palju detailsem ülesvõte, siis niisugune sümmeetria ei ole enam nii ilmne. Galaktikte välisosad on natuke lopergused — näiteks võib üks pool olla veidi suurem kui teine, nagu pildil võib näha. [...]

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

15. november 2016 kell 18:15–19:30

Maarja Kruuse

“Galaktikad – nende kauguste määramine”

Kuulajatele tutvustatakse erinevaid meetodeid, mille abil astronoomid määravad objektide kauguseid meist. Põhjalikumalt tuleb juttu galaktikate kauguste määramisest. Galaktika kauguse teadmine on väga oluline, sest seda teades saame määrata tema teisi tunnuseid.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

17. mai 2016 kell 18:15–19:30

Kadri Tinn

Reisimisest meie Galaktikas pöidlaküüdiga ja ilma.

Laniakea, meie suurim kodu

Elmo Tempel | 03.09.2014

Astronoomid, analüüsides galaktikate kolmemõõtmelist jaotust ning nende kiiruseid, avastasid, et meie kodugalaktika on osa palju suuremast senitundmatust süsteemist – Laniakea superparvest. [...]

Teadlased avastasid kaks musta auku tavalise galaktika keskmest

Kadri Tinn | 04.05.2014

Reeglina on hiidgalaktikate (nagu Linnutee või Andromeeda galaktika) keskmes üks ülimassiivne must auk. Nüüd on aga teadlased avastanud muidu normaalse galaktika keskmest ülimassiivsete mustade aukude kaksiksüsteemi. Avastus tehti kasutades Euroopa Kosmoseagentuuri Kosmoseobservatooriumit XMM-Newton, mis uurib kosmost röntgenkiirguses.
[...]

Hubble mõõtis Suure Magalhãesi pilve pöörlemist

Külalisautorid | 03.03.2014

Hubble’i kosmoseteleskoop on võimaldanud astronoomidel vahetult vaadelda meie naabergalaktika Suure Magalhãesi pilve pöörlemist. [...]

Universumi tumeaine jäljed kosmoseteleskoop Fermi andmetes

Tartu Observatoorium | 03.12.2012

Juba mitukümmend aastat on teada fakt, et Universumis domineerib tumeaine, mida on viis korda rohkem kui tavalist ainet. Astronoomilistest vaatlustest on teada paljud tumeaine omadused, kuid selle päritolust ei ole füüsikutel mingit informatsiooni. Universumi tumeaine jälgi elementaarosakestefüüsika ja kosmoloogia eksperimentides on otsitud kümneid aastaid, kahjuks edutult. Elmo Tempel koostöös Martti Raidali ja Andi Hektoriga KBFIst analüüsisid kosmoseteleskoop Fermi andmeid ning leidsid sealt tõenäoliselt esimesi vihjeid tumeaine päritolu kohta. [...]

Naabergalaktika Andromeeda tähelise ja tumeaine massijaotus

Tartu Observatoorium | 26.11.2012

Andromeeda tähtkujus asuv spiraalgalaktika M31 on avardanud meie arusaama Universumist. Suuruse ja läheduse tõttu on Andromeeda suurepärane objekt, et uurida galaktika struktuuri ja tähtede populatsioone. Kuigi M31 kooskõlalised mudelid on koostatud juba 1990ndatel, on alles hiljuti saadud piisavalt vaatlusandmeid, mis võimaldavad määrata detailse tähelise ja tumeaine jaotuse galaktikas. Seda probleemi asusidki uurima Antti Tamm, Elmo Tempel, Peeter Tenjes, Olga Tihhonova ja Taavi Tuvikene. [...]