Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Üritused (mai 2017)

Päikesevaatlused Tartu Tähetornis

2. mai 2017 kell 16:30–18:00
9. mai 2017 kell 16:30–18:00
16. mai 2017 kell 16:30–18:00
23. mai 2017 kell 16:30–18:00
30. mai 2017 kell 16:30–18:00

Maikuus vaatleme päikeseteleskoobiga Päikest.
Vaatlused toimuvad ainult selge ilmaga.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

2. mai 2017 kell 18:15–19:30

Väino Poikalainen

Eesti Muinastaideseltsi tegevusest Äänisjärve kaljujooniste dokumenteerimisel ja selle seotusest Tartu Tähetorniga.

Äänisjärve kaljujoonised on kiviaegsete soome-ugri hõimude muinaskultuuri üheks olulisimaks mälestiseks. Nende leiuala laiub Äänisjärve (Onega) idaranna peaaegu horisontaalsetel kaljudel umbes 20 km pikkuse vööna. Joonised on seal loodud ligikaudu 6000 aastat tagasi kiviriistadega kaljut täksides. Kokku on teada 24 leiukohta ligikaudu 1300 üksikkujutisega. Kõige enam on nende seas kujutatud vesilinde, peaasjalikult luikesid.

Suuruselt järgmise rühma moodustavad nn lunaar- ja solaarmärgid, mida on tõlgendatud ka neoliitilise kuukalendrina. See tõlgendus äratas 1970-tel aastatel huvi Heino Eelsalus, kes tegeles paleoastronoomiliste uuringutega Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudis (AAI – Tõravere observatoorium). Tema initsiatiivil korraldas 1982. aastal Üleliidulise Astronoomia ja Geodeesia Ühingu Eesti osakond (ÜAGÜ EO) ekspeditsiooni Äänisjärvele (juht Ülo Kestlane), et koguda andmeid lunaar- ja solaarmärkide jaotuse kohta erinevates leiukohtades.

Ekspeditsioonid muutusid iga-aastasteks ja nende sihiks sai kaljuraiendite leiualast võimalikult põhjaliku graafilise allikmaterjali kogumine ja selle avaldamine kataloogina. Idee teostamiseks moodustati 1984. a. algul ÜAGÜ EO raames ja AAI aktiivsel toetusel kaljujooniste töörühm, millest 1988. aastal kujunes välja Eesti Muinastaideselts.

Seltsi korraldatud ekspeditsioonidel on leiuala fotomeetriliselt dokumenteeritud ühtses koordinaadistikus ning katalogiseeritud vektorgraafilise andmestikuna arvutis. Tehtust anti 1998. aastal raamatuna välja Äänisjärve kaljujooniste kataloogi esimene osa. Ülejäänud kaks on ootamas oma järge.

Ekspeditsioonidel valminud kunstipärastest koopiatest on korraldatud aastatel 1982-2016 rohkeid näitusi nii Eestis, Venemaal kui mitmetes Euroopa Liidu riikides.

AHHAA vaatlusõhtud (2. – 6. mai 2017)

2. mai 2017 kell 21:30–23:00
3. mai 2017 kell 21:30–23:00
4. mai 2017 kell 21:30–23:00
5. mai 2017 kell 21:30–23:00
6. mai 2017 kell 21:30–23:00

2. – 6. mail toimuvad AHHAA keskuses vaatlusõhtud. Huvilised saavad öist taevast läbi teleskoobi imetleda ning soovi korral ka pildistada.

Jupiter, pildistatud AHHAA katusel 13. märtsil 2017. Nähtaval on ka Jupiteri kaaslased Io ja Ganymedes.

Nähtaval on Kuu ja Päikesessüteemi suurim planeet Jupiter, millel võib sõltuvalt õhtust näha nii kuulsat suurt punast laiku kui tema nelja kaaslase üleminekuid planeedi eest.

Vaatlused toimuvad igal õhtul kell 21:30 – 23:00
Katusele pääseb igal pool- ja täistunnil korraga kuni 20 inimest.

Registreerumine AHHAA fuajees keskuse lahtioleku ajal vahetult enne vaatluse algust. Osalemine tasuta

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Kuna ilm on külm (ja katusel võib-olla ka tuuline), soovitame huvilistel kindlasti soojalt riietuda!

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

16. mai 2017 kell 18:15–19:30

Urmas Peterson

Maastike kaugseire Eesti keskkonnaseire programmis.

Eesti keskkonnaseire programmis on maismaa-alade kaugseire all-programm. Selle programmi teemasse kuuluvad suured muutused metsades (põhiliselt lageraiealade tekkimine ja nende uuesti metsastumine), kevadised põlluharimistööd põllumaadel, põllumaade kasutusest väljajäämine ja metsastumine, Eesti mereranna ja suurjärvede rannikute roostumine.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

30. mai 2017 kell 18:15–19:00

Tõnu Viik
Kalendrireformid ja Johann Heinrich Mädler.

Teatavasti tulenevad kõikide Päikese liikumisel põhinevate kalendrite häda sellest, et troopilise aasta pikkus pole täisarv ööpäevi, aga täisarv peab see olema, muidu läheb inimeste elu väga segi. Sellest hädast ülesaamiseks on paljud õpetlased kavalaid skeeme koostanud, kusjuures mõningaid neist on ka kasutusele võetud – parim näide siinkohal on ka meie kasutatav Gregooriuse kalender.Nende õpetlaste hulka kuulub Tartu Ülikooli omaaegne astronoomiaprofessor Johann Mädler, kelle koostatud kalender on tõepoolest väga täpne, aga mida arvas selle kohta kogu Venemaa isevalitseja Nikolai I, sellest kuuleme ettekandes.