Detsembrikuu tähistaevas 2013

Kristiina Verro | 01.12.2013

Jõulukuul on tähistaevas ehitud Jupiteri, Veenuse, Marsi, Saturni ja geminiididega.

Jupiter, oma vanas rahus, asub ikka Kaksikutes. Kuu alguses tõuseb ta kell 18.00, kui on juba paar tundi pimedus maad valitsenud, ning jõuab kulminatsiooni (50 kraadi kõrgusele horisondist) kella 3ks öösel. Siis alustab ta loojumisteekonda, jõudes horisondi taha alles päeval. Kuu jooksul vaatlustingimused veelgi paranevad: aastavahetusel särab Jupiter tähistaevas kogu öö!
Detsembrikuus saavutab planeet heleduse -2.5 tähesuurust.

Iludusjumalanna Veenus särab õhtutaevas heledusega -4.5 tähesuurust. Planeet on vaadeldav kaks tundi peale Päikeseloojangut madalal lõunakaares, Amburi tähtkujus. Kuigi Veenust pole tema suure heleduse tõttu raske ehakumast üles leida, jääb ta alla 10 kraadi horisondist.

Marss asub Neitsi kätel ning tema heledus on tagasihoidlikult 1.1 tähesuurust. Neitsi koosneb üsna tuhmidest tähtedest, kuid tähtkuju on üles leitav järgides Suure Karu saba ja Arktuurusega määratud trajektoori ning tundes ära Neitsi heledaima tähe Spiika (vt allpool olevat pilti). Vaadake kagutaevasse.
Marss on vaadeldav alles alates kella ühest (kuu algul) või poole ühest (kuu lõpus) hommikul. Kulminatsiooni, umbes 30 kraadi horisondist, jõuab planeet tund või kaks enne päikesetõusu.

Ka Saturni on võimalik detsembrikuus vaadelda, kuid vaid hommikutundidel. Saturn tõuseb kuu alguses kell kuus hommikul, mil päikesetõusuni on veel kaks ja pool tundi aega. Päike tõuseb aga järjest hilisematel tundidel ning Saturn tõuseb järjest varem, seega vaatlusaeg pikeneb kiirelt. Kuu lõpus tõuseb Saturn kell pool 5 hommikul ning Päike tõuseb alles kell 9. Planeedi leiate Kaalude tähtkujust, madalalt lõunakaarest. Kaalude tähtkuju on Neitsi vasakpoolne naaber. Saturn on heledusega 0.6 tähesuurust.

Detsembrikuus lendavad üle tähistaeva meteoorid, millede radiant asub Kaksikutes – geminiidid. Aktiivne aeg kestab 4.-17. detsembrini ja maksimum langeb 14. detsembrile. Geminiidide meteoorivool on aasta üks võimsamaid, sest radiant asub kõrgel tähistaevas ja tunniarv seniidis on 120. Lisaks on geminiidid üsna heledad ning liiguvad kiirusega 35 km/s (ehk meteoori kohta mitte liiga aegalselt ega liiga kiiresti). Kahjuks on maksimumi ajal taevas 92% faasiga Kuu, mis halvendab vaatlustingimusi.

Kuu:
3. detsembril algab Kuu loomine.
9. detsembril jõuab kätte esimene veerand. Otsige Kuud pärast päikeseloojangut madalalt lõunataevast.
17. detsembri kell 11:28 Täiskuu aeg. Järgneval ööl leiate Kuu Talvekolmnurga keskelt Kaksikute jalge alt Jupiteri juurest.
25. detsembril jõuab kätte viimane veerand. Kuu asub siis Neitsi tähtkujus Marsi juures!

Päike:
Päev on üürike: kuu alguses 7 tundi pikk; kuu lõpus 6 ja pool tundi pikk. Päike ei tõuse kõrgemale kui 10 kraadi, seega öösel loojub Päike 50 kraadi horisondist allapoole – ööd on siin mustad.

ISON:
Pärast rohkem kui aastapikkust ootamist (komeet avastati 21. septembril eelmisel aastal) kohtus ISON oma saatusega: periheelis komeet purunes ja aurustus. Ainult väike osa ISON’is jätkas oma teekonda läbi Päikesesüsteemi tagasi Oorti pilve poole. Seega detsembrikuises tähistaevas heledat sabaga tähte me ei näe. Jääme ootama järgmist “sajandi komeeti”!

*

Sinitaeva täheke,
kui sul aega väheke
särasilma pilguta
teele valgust vilguta…

Selgeid öid!

Märksõnad: tähistaevas