100 aastat Tunguusi plahvatusest

Erik Tago | 01.07.2008

100 aastat tagasi toimus Siberis Tunguusis plahvatus, mis oma ainulaadsuse ja tagajärgede tõttu on kõige saladuslikum samalaadsete sündmuste seas, mis Maa peal on olnud. See plahvatus on ajaliselt meile lähedal ja selle tagajäred meie kaasaegseile vaadeldavad.

Mida saab öelda Tunguusi sündmusest 100 aastat hiljem. Tagantjärele näib, et pärast seda ei ole maailm enam samasugune kui enne. See on tekitanud ja tekitab veel 100 aastat hiljemgi enneolematul hulgal spekulatsioone, müstikat ja uskumusi alates UFO-dest ning lõpetades kas või Tesla elektrikatsetega.

Kahjuks jõudis inimkond juba 37 aastat hiljem mitmes mõttes sarnase plahvatusni Hiroshimas ja Nagasakis (sarnasusest allpool).

Piirdume siinkohal paljude tunnistajate kokkulangevate ja teaduse jaoks usaldusväärsete tõenditega, mis ei tähenda, et need pole üldse vaieldavad. Jagame andmed Tunguusi plahvatuse kohta eri liikidesse Kõigepealt, mis juhtus pealtnägijate tunnistusel ja teaduse poolt fikseeritud tõendite põhjal. Seejärel esitame sündmuse uurimise ajaloolised faktid. Siis esitame nõnda öelda kõige autentsema asjatundja – NASA Reaktiivliikumise Laboratooriumi Maa-lähedaste objektide büroo administraatori (NASA JPL NEO Office manager), komeetide ja muude Päikesesüsteemi väikekehade tuntud uurija Donald Yeomans’i arvamuse. Lõpuks esitame ka teiste uurijate seisukohti ja toome ära huvitavamad hüpoteesid ja ideed.

1. Tõsiasjad:
30. juuni 1908. aasta (17. juunil vana kalendri järgi) varahommikul kell 7.17 (mõnedel andmetel 7.14 – kohalik Siberi aeg) toimus Venemaal, Siberis, praeguses Krasnojarski krais, Podkamennaja Tunguska jõgikonnas plahvatus. Plahvatus avaldus taeva tohutus helendumises, kuumuses, iseloomulikus mürinas, lööklainetes ja maavärinates. Plahvatuse tagajärgede alusel on tehtud järeldus, et plahvatus toimus õhus. Plahvatuse tulemusena  langesid puud maha ligi 2000 ruutkilomeetrisel maa-alal.

2. Ajalugu:
Esimene teaduslik ekspeditsioon toimus 1921. aastal (alles 13 aastat peale plahvatust) Peterburi muuseumi meteoriitide kogu ülemkuraatori Leonid Kuliku juhtimisel. See nurjus karmi Siberi kliima tõttu. Järgnesid veel kolm, sedapuhku edukat ekspeditsoooni 1927., 1930., 1938. aastal. Sündnusest andsid tunnistusi pealtnägijad (põlisrahvas tunguusid esialgu keeldusid, sest pidasid sündmust jumala Ogdi avalduseks). Sündmuse ulatust ja võimsust tunnistasid ka langenud puud. Kooritud ja harudeta puud olid nagu telefonipostid, epitsentris püsti, sellest eemal aga korrapäraselt pikali. Selliste puude olemasolu osutab väga kiirele lööklainele. Sama efekt avaldus ka Hiroshima tuumapommi plahvatusel.

3. D. Yeomans:
Tunguusi sündmus on ainuke suur meteoroid või komeet, mis meil on kaasajal ja esimesest allikast tõenditega olemas.

Märksõnad: komeedid, meteoorkehad