17. september 2019 kell 18:15–19:30
Kadri Tinn
Sügistaevas 2019 ja Merkuuri üleminek Päikesest.
Kuulete, mida huvitavat on näha sel sügisel tähistaevas. Juttu tuleb ka ühest hilissügisel toimuvast haruldasest sündmusest meie Päikesesüsteemis.
Postitused sildiga "Päikesesüsteem"Astronoomialoeng Tartu Tähetornis17. september 2019 kell 18:15–19:30 Kadri Tinn Sügistaevas 2019 ja Merkuuri üleminek Päikesest. Kuulete, mida huvitavat on näha sel sügisel tähistaevas. Juttu tuleb ka ühest hilissügisel toimuvast haruldasest sündmusest meie Päikesesüsteemis. Planetaariumietendus Tartu Tähetornis27. aprill 2019 kell 15:00–16:00 Kunstliku tähistaeva all tutvutakse taevakehade liikumise ja tähistaeva saladustega. Planetaariumietendus on piletiga (3€) Astronoomialoeng Tartu Tähetornis5. märts 2019 kell 18:15–19:30 Kevadtaevas 2019 Kadri Tinn Kuulete, mida on näha tähistaevas sel kevadel. Veidi tuleb juttu ka suvisest taevast. Loeng on tasuta. Astronoomialoeng Tartu Tähetornis5. veebruar 2019 kell 17:30 Üllar Kivila “Päikesesüsteemi uued horisondid”. Räägitakse Päikesesüsteemi Neptuuni-tagusest osast, mille uurimine algas alles 90 aastat tagasi Pluuto avastamisega ja mida saime (ja saame) vaadata “oma silmaga” – automaatjaama New Horizons abil. Isegi praegu arvatakse seal olevat hulganisti avastamata taevakehi, mis võivad meie seniseid arusaamu Päikesesüsteemi ajaloost ja kujunemisest tulevikus oluliselt muuta. Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (24.-25. november 2017)24. november 2017 kell 17:30–19:00 Pimedatel novembriöödel kutsub AHHAA keskus kõiki huvilisi avalikele vaatlusõhtutele 24.–25. novembril. Põhiline vaatlusobjekt on õhtutaevasse ilmunud kasvav kuu, kuid heade taevaolude korral võib püüda ka eksootilisemaid süvataevaobjekte, nagu Lüüra rõngasudu (M57), sini-punane kaksiktäht Albireo (β Cygni) ning meie päikesesüsteemi kaugeid jäähiide Uraani ja Neptuuni. Igal vaatlusõhtul on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi kaudu pilti teha. Canoni peegelkaamerate omanikud saavad enda kaamera otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest. Vaatlused toimuvad õhtuti kell 17:30–19:00. Registreeruda saab AHHAA keskuse fuajees kassa juures maja lahtioleku ajal või vahetult enne vaatluse algust. Osalemine tasuta. NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel võib olla külm ja tuuline, seega soe riietus on tungivalt soovituslik. Astronoomialoeng Tartu Tähetornis4. oktoober 2016 kell 18:15–19:30 Jaak Jaaniste Komeedid, asteroidid ja muu taevane prügi Oktoobri astronoomialoengud on pühendatud Eesti astronoomi Vladimir Riivese 100. sünniaastapäevale. Riivese uurimisobjektideks olid komeedid ja teised päikesesüsteemi väikekehad. Jaak Jaaniste räägib Päikesesüsteemi väikekehadest, nende uurimise ajaloost ning nende osast astronoomilise maailmapildi kujundamisel. Soovitused Merkuuri ülemineku vaatamiseksJanet Laidla , Kadri Tinn | 06.05.2016 9. mail saab selge ilmaga vaadelda Merkuuri üleminekut päikesekettast. Tegemist on üsna haruldase taevanähtusega, mille vaatlemiseks on vaja spetsiaalset või filtriga varustatud teleskoopi või binoklit. Merkuuri üleminek algab kell 14:11 ning vaadeldakse seda ka tähetornis kuni võimalik näha on. Kuna Merkuur on üsna pisike, siis inimsilm seda läbi filtri päikesekettal ei erista. Seega ei sobi Merkuuri ülemineku vaatlemiseks sama varustus, millega proovisime eelmise aasta märtsis päikesevarjutust vaadata. Merkuur on Päikesest väga palju väiksem: (nurk)läbimõõtude suhe 12:1800 = 1:150. Mis tähendab, et kui projekteeritud päikeseketta läbimõõt on 30 cm, paistab Merkuur kahemillimeetrise täpina. Appi tuleb võtta binoklid ja teleskoobid!
Projektsioonimeetodi jaoks on eriti sobivad kuni ca 8 cm läbimõõduga läätsteleskoobid või binoklid. Kui teleskoobi peegel või lääts on sellest suurem, tuleks projektsiooni jaoks teleskoobi ava väiksemaks teha. Sama tasub teha ka filtrikile kasutades. Kui teleskoobikatik pole selleks spetsiaalselt mõeldud, siis saab teha ava väiksemaks kasutades pappi ja sinna sobiva suurusega ümmarguse ava välja lõigates. Et tegemist ei ole lihtsa vaatlusega, tuleme tagasi esimese soovituse juurde – ühinege organiseeritud vaatlusega. Kui see ei ole võimalik, siis soovitame päikesepaistelisel päeval teha proovivaatlus. Kui näete oma käsutuses olevate vahenditega päikeseplekke, peaksite nägema ka Merkuuri. Reaalset plekkide seisu saate kontrollida lehelt: http://www.spaceweather.com/. Merkuuri üleminekul tasub meeles pidada nn nelja kontakti – 1. kontakt kui Merkuur paistab puutuvat Päikese välimist äärt ja hakkab päikese ketta peale liikuma. 2. kontakt, kui Merkuur paistab viimast korda puutuvat päikese ketta äärt ja on üleni ketta peal näha. 3. kontakt kui Merkuur on veel viimast korda täielikult Päikese kettal näha ja üks Merkuuri serv puutub Päikese välimist serva ja 4. kontakt kui Merkuuri ketas viimast korda puutub Päikese serva ja on täielikult kettast möödunud. Merkuuri üleminek algab Eesti aja järgi kell 14:11:53 (esimene kontakt), Merkuur on täielikult näivalt Päikese ketta peal 14:15 (teine kontakt). Kolmas kontakt on Eesti aja järgi kell 21:37 ja neljas kell 21:40, need kaks ei ole aga Eestis nähtavad, kuna 9. mail loojub Tartus Päike kell 21:22 ja Tallinnas 21:36. Merkuur paistab Päikese kettale jõudvat idast natuke põhja pool ja ülemineku jooksul paistab liikuvat lõunapoolsele servale. Väga kenasti on üleminek animeeritud lehel: http://www.timeanddate.com/eclipse/transit/2016-may-9 Vaatlus Tartu Tähetornis9. mai 2016 kell 14:00–18:00 Vaatame Merkuuri üleminekut Päikesest. Selge ilmaga on teleskoobid õues kl 14-18. Astronoomialoeng Tartu Tähetornis3. mai 2016 kell 18:15–19:30 Kadri Tinn, Janet Laidla Merkuur üle päikeseketta Räägitakse Merkuuri üleminekust päikesekettast ja õpetatakse, kuidas seda vaadelda saab. Jaak Jaaniste Päikesevarjutusest 9. märtsil Indoneesias.
|
|