Tähistaevas jaanuaris 2014

Alar Puss | 08.01.2014

Jaanuar on aasta esimene kuu. Ööd on küll veel väga pikad ja päevad lühikesed, kuid kukesammu kaupa lähevad päevad siiski pikemaks: 1. jaanuaril on päev veel 6 ja pool tundi pikk, kuu lõpus aga juba enam kui 8 tundi.

2014. aasta jaanuariööde pärliks on planeet Jupiter, mis on vaadeldav kogu öö Kaksikute tähtkujus, tõustes õhtul ja loojudes hommikul.
Jupiteri leidmiseks pole vaja muud, kui otsida taevast üles kõige heledam “täht” -  õhtul idakaarest, hommikul läänekaarest. Kes juhtub kasutama teleskoopi, siis on seal ilusasti näha kergete tumedate vöötidega hele ketas, mille kõrval võib leida kuni 4 pisemat objekti, need on Jupiteri suured kaaslased. Pika öö jooksul võib panna tähele kaaslaste asendimuutusi, tingituna kaaslaste orbitaalsest liikumisest ümber Jupiteri.

Jupiterist veelgi heledamana paistab planeet Veenus, mis kuu esimesel dekaadil särab õhtuti madalas edelataevas ehatähena, kahel järgmisel kümnepäeval aga hommikuti kagutaevas koidutähena. Tõsise vaatlushuvi ja samuti heade vaatlustingimuste korral võib haruldase juhusena Veenust kolmel ööl (9-ndast 12-ndani) näha nii eha- kui koidutähena.

Kesköö paiku tõuseb idast punaka tooniga Marss, asudes Neitsi tähtkujus ja paistes hommikuni. Mõni tund kauem tuleb oodata Saturni, mis tõuseb umbes kagu suunalt ja asub Kaalude tähtkujus. Marss ja Saturn on enam-vähem võrdse heledusega ja paistavad nagu tavalised heledamad tähed.

Kuu lõpupoole, alates 25-ndast on võimalus õhtutaevas näha Merkuuri, heledas loojangutaevas on otsimisel abi binoklist. Planeet loojub kuni 2 tundi pärast Päikest, tema maksimaalne eemaldumine on 31. jaanuaril.

Jaanuarikuu õhtupoolsetel öödel võib lõunataevas vaadelda ka paljusid ilusaid tähtkujusid.

Kaksikute tähtkuju joonist segab praegu Jupiter, tähtkuju heledamad tähed on Kastor ja Polluks (heledaim täht Kaksikutes).
Kaksikutest paremal asub Sõnn, heledaim täht Sõnnis on oranzika tooniga Aldebaran.
Kõrgel taevas paistab Veomees, mille heledaim täht Kapella oli eesti rahvaastronoomias tuntud Jõulutähena.

Mõneti madalamal paistab üks ilusamaid tähtkujusid, Orion, mis on saanud oma nimetuse Vana-Kreeka mütoloogiast pärit jahimehe järgi. Orioni väga iseloomulikuks detailiks on tähtkuju keskel  kolm ühele joonele reastuvat küllalt heledat tähte – Orioni vöö. Orion heledaimad tähed asuvad aga teineteisest nii kaugel kui võmalik: oranžika tooniga särav Betelgeuse märgib Orioni idapoolset õlga, sinakas Riigel aga läänepoolset jalga.

Päris madalas lõunataevas asetseb (Orionist all ja vasakul, kagu pool) Suure Peni tähtkuju, mille peatäht on tähistaeva heledaim “päris täht”, nimega Siirius, Eesti mütoloogias tuntud Orjatähena. Siiski jääb see väga hele täht heleduselt Jupiterile alla, selles on käesoleva aasta jaanuaris kerge oma silmaga veenduda.

Enne Suurt Peni tõuseb idast Väikese Peni tähtkuju, heleda tähega Prooküon.

Kui Betelgeuse kõrvale jätta, saab ülejäänud mainitud heledatest tähtedest mõttes joonistada nn. Taevakuusnurga, tuntud ka Talvekuusnurgana.  Selliseid mitme tähtkuju heledamatest tähtedest moodudstatud kujundeid nimetatakse asterismideks, tähistaeva tundmaõppimisel ja seal orienteerumisel on neist palju abi.

Kuu faasid.  Jaanuarikuusse mahub seekord kaks kuuloomist: esimene neist 1. jaanuaril, teine on 30. jaanuaril. Seega jääb õhtuse noore ja kasvava kuu vaatlusajaks jaanuari esimene pool. Esimene veerand, kui Kuu varjujoon on sirge, on 8. jaanuaril. Täiskuu on 16. jaanuaril. Hommikune kahanev vana kuu jääb jaanuari teise poolde, viimane veerand on 24. jaanuaril.

Märksõnad: Jupiter, tähistaevas, Tartu Tähetorn