Novembrikuu tähistaevas 2013

Helle Jaaniste , Kristiina Verro | 01.11.2013

Pikad pimedad õhtud on käes. Kahjuks ei soosi novembrikuu ilmad tavaliselt taevavaatlusi, ikka on pilves ja sajune, sajab siis vihma või lund. Aga kindlasti juhtub olema ka mõni selge õhtu, tuleb lihtsalt olla valvel.

Planeedid. Varastel õhtutundidel on teoreetiline võimalus näha Veenust. Planeet loojub novembri alguses enam kui tund aega pärast päikeseloojangut, kuu lõpus koguni kaks ja pool tundi. Veenus on väga hele (- 4.4 tähesuurust), kuid ta liigub nii madalal lõunataevas, et teda leida on raske. Abiks võib olla teadmine, et Veenuse eemaldumine Päikesest on 45 kraadi. Planeet asub Amburi tähtkujus.

Tali jõuab lähemale, Talvekuusnurk tõuseb järjest varem ning sellega koos ka Jupiter. Planeet asub meie taevasfääril ikka Kaksikute tähtkujus, tema liikumist on tähtede taustal vaevu märgata. Jupiter tõuseb esimesel novembril kell 20:08, kulmineerub kell 5 hommikul umbes 50 kraadi kõrgusel horisondist. Kuu lõpus tõuseb planeet täpselt kaks tundi varem: kell 18:08 ning kulmineerub kell 3 öösel. See tähendab, et novembri teisel poolel ilmub õhtusel ajal idataevasse ometi üks hele planeet. Jupiteri heledus on -2.4 tähesuurust.

Punane sõjajumal Marss liigub üle taevakaare esmalt koos Lõviga, kuid veedab alates 25. kuupäevast aega Neitsi tähtkujus. Heledus on Marsil vaid 1.4 tähesuurust, umbes sama hele on Lõvi peatäht Reegulus (1.35). Marss liigub Reegulusest madalamal, segi neid ajada ei lase ka värvus. Planeet tõuseb kella 1 paiku (kuu alguses 12 minutit varem, kuu lõpus täpselt kell 1). Alates 13-ndast on Marss kulminatsioonis enne päikesetõusu.

Novembris on hommikutundidel võimalus näha ka Merkuuri, ta liigub Kaalude ja Neitsi tähtkujus. Planeedi maksimaalne eemaldumine Päikesest on 18. novembril, see tähendab, et nädal enne ja nädal pärast seda on parim aeg Merkuuri leida. Merkuur tõuseb siis 2 tundi enne Päikest, kella 6 paiku ja tunniga jõuab horisondist koguni 10 kraadi kõrgusele. Maksimaalses elongatsioonis on planeedi heledus -0.5 tähesuurust, nii heledaks jääb ta novembri lõpuni, kuid siis kaob koiduvalgusesse.
26. novembril kohtub Merkuur kagutaevas Saturniga, Planeetide vahe on vaid 0.3 kraadi. Suur ja kauge Saturn on palju tuhmim, heledus on tal vaid +0.6 tähesuurust, ilma heleda Merkuurita teda koiduvalguses vist üles ei leiagi.

Inimsilma jaoks nähtamatud planeedid Uraan ja Neptuun on samuti vaadeldavad, kui on abiks binokkel või teleskoop. Uraan asub Kalade tähtkujus, Neptuun naabertähtkujus Veevalajas.

Tähistaevas 15. novembril kell 21:00.

Meteoorid. Üheks novembrikuu (6.-30.) hommikupoolse öö vaatamisväärsuseks on leoniidide meteoorivool, mille maksimumi rikub aga ära täiskuu. Leoniide tunniarv seniidis on 15. See tähendab, et kui meteoorivoolu radiant asuks seniidis ja vaatlusolud oleks perfektsed, siis maksimumi (17. november) ajal saaksime lugeda kokku nii umbes 15 meteoori. Kuna Lõvi tähtkuju, kus radiant paikneb, tõuseb alles paar tundi enne südaööd ning enne päikesetõusu eraldab Lõvi seniidist 40 kraadi (rääkimata veel Kuu seisust), siis on tunniarv meie jaoks palju väiksem.

Langevaid tähti on novembriöös teisigi – põhja-tauriidid, lõuna-tauriidid, orioniidid. Lisaks on sporaadilised meteoorid, neid võib tunnis näha umbes 10. Aga ikka siis, kui Kuud segamas ei ole.

Komeedi ootuses.
Komeet C/2012 S1 ISON, kelle ootuses on kogu maailm, jõuab periheeli 28. novembril! See kriitiline hetk määrab ära komeedi edasise käekäigu ehk selle, kuidas meie teda näeme detsembris ja jaanuaris.
Ootusrikkaks teeb komeedi fakt, et ta läheb periheelis Päikesele väga lähedale, kõigest miljon kilomeetrit Päikese pinnast. See tähendab ühelt poolt, et ta satub väga palavasse piirkonda ja hakkab kiiresti aurustuma – nii peaks talle tekkima pikk ja hele saba. Samal ajal tähendab väike kaugus tõmbetsentrist suurt kiirust, mis vähendab kuumutamiseks kulunud aega. Mis välja tuleb, sõltub komeedi koostisest ja pinna omadustest.
Ennustuste kohaselt on tõenäoline, et sabatäht saavutab Veenuse heleduse ja on näha ka ehavalguses. Mõned julgemad lubavad isegi Kuu heledust… Komeeti jälgitakse pidevalt, pikka aega jäi tema heledus madalamaks, kui ennustati. Aga oktoobri lõpust alates on ta kõvasti kosunud, saba juba hästi näha ja ka heledus võrreldav ennustustega. Ja see on alles algus.
Igatahes tasub novembri lõpupoole proovida komeet taevast üles leida. 18. novembri hommikul möödub komeet Spiikast ja neli päeva hiljem Merkuurist, vaadeldav on ta hommikuti kella kuuest alates. Aga sel ajal on tal veel Päikese juures käimata, mistõttu heledust napib. Kas ta on nähtav ka palja silmaga, seda näitab aeg.
Nii pilte kui ka tähekaarte komeedi leidmiseks on internetis palju, lisame ühe aadressi: theskyline.com

Kuu faasid.
Noorkuu: 3. novembril kell 14:50 (Kaalude tähtkujus).
Esimene veerand: 10. novembril kell 7:57 (Veevalaja tähtkujus)
Täiskuu: 17-ndal kell 17:16, (Jäära tähtkujus)
Viimane veerand: 25. novembril kell 21:28 (Lõvi tähtkujus)

Päike.
Päike liigub novembris kolm esimest nädalat Kaaludes, 23. novembril jõuab Skorpioni tähtkujusse. Seal viibib ta ühe nädala ja 30. novembril on juba Maokandja tähtkujus.
Päike tõuseb kuu alguses poole kaheksa paiku ning õhtul loojub juba pärast kella nelja. Kuu viimasel päeval tõuseb Päike kell 08:33 ja loojub 15:30. Päev on novembri alguses peaaegu 9 tunni pikkune, kuu lõpus kestab vaid napilt seitse tundi, Päike tõuseb siis keskpäevaks ainult 10 kraadi üle horisondi.
3. novembril toimub hübriid-päikesevarjutus. Aafrika keskosa rahvaid rõõmustab täielik päikesevarjutus. Varjutust näeb rõngakujulisena Atlandi Ookeaani lääneosas, osalise päikesevarjutusena on sündmus jälgitav ka Euroopa lõuna- ja edelaservas.

Märksõnad: tähistaevas