Augustikuu tähistaevas 2012

Kristiina Verro | 04.08.2012

Ööd on augustis piisavalt pikad ja pimedad, et pilgud taas tähistaeva poole suunata. Kuigi hommiku poole pakuvad vaatepilti Veenus ja Jupiter ning augustikuu hoiab endas kahte täiskuud, kuulub tähistaevas siiski perseiididele.

Ehkki Perseuse poegi on näha üle taevakaare, asub meteoorivoolu radiant, nagu nimigi ütleb, Perseuse tähtkujus. Vaatamata tähtkuju ebamäärasele kujule, on tema asupaik lihtsasti ülesleitav. Nimelt asub radiant kirdes, Kassiopeia ja Veomehe tähtkujus asuva Kapella vahel. Parim vaatlusaeg on tund või kaks pärast südaööd, kui radiant asub piisavalt kõrgel horisondist ja väljas on piisavalt pime. Perseiidid pärinevad komeedist Swift-Tuttle, mille orbiiti Maa igal aastal läbib. “Lendavate tähtede” maksimum on 12. kuupäeval, mil võib tunnis lugeda kuni 100 meteoori. Perseiidide meteoorivool kestab 17. juulist 24. augustini.

Tähistaevas 15. augustil kell 22.00. Pilt: Helle Jaaniste

Lisaks perseiididele võib augustikuu tähistaevas näha ka delta-akvariide (12. juuli – 23. august), mille maksimumi ajal (mis oli vaid mõni päeva tagasi, 29. juulil) võis tunnis lugeda kuni 16 meteoori. Ka alfa-kaprikorniidid ja kapa-tsügniidid on augustikuu tähistaevas, kuid nende tunniarv jääb alla viie. Neid meteoorivoole saab perseiididest eristada kiiruse ja suuna järgi. Nimelt on perseiidid üle taevakaare lennates palju kiiremad, samuti on erinevus suunas – viimasena mainitud meteoorivoolud lähtuvad lõunakaarest, perseiidid aga idast.

Hommiku poole ööd leiab taevalaotusest kaks võimsat planeeti – Jupiteri ja Veenuse. Jupiter tõuseb kuu alguses pool tundi pärast südaööd ehk neli ja pool tundi enne Päikest ning asub Sõnni tähtkujus. Kuu jooksul vaatlusaeg pikeneb – 31. augustil tõuseb planeet juba pool üksteist. Jupiter särab idataevas tähesuurusega -2.1 ning on väga silmapaistev. Teda trumpab üle vaid veidi hiljem tõusev Veenus, heledusega -4.2.

1. augustil tõusis Veenus 1 tund ja 20 minutit pärast Jupiteri; edasine planeetide liikumine viib nad üksteisest siiski kaugemale. Veenus tõuseb kogu augustikuu jooksul kümmekond minutit peale poolt kahte, liikudes Sõnnist läbi Orioni lõpuks Kaksikute tähtkujusse. Planeedid rivistuvad idataevasse ning annavad siis teed Päikesele.

Tähistaevas 15. augusti hommikul, tund enne päikesetõusu. Pilt: Helle Jaaniste

Ka Merkuur asub lühikest aega koidutaevas, Veenuse ja Jupiteri sabas. 16. augustil, kui on Merkuuri suurim läänepoolseim eemaldumine Päikesest, tõuseb Merkuur peaaegu kaks tundi enne Päikest. Siiski on planeet kehvasti vaadeldav, kuna jääb koidukumasse.

Saturn peidab end augustikuu esimesel nädalal ehavalgusesse. Planeet asub läänekaares, jagab Neitsi tähtkuju Marsiga, kes on meie jaoks augustis nähtamatu.

Kuu.
Augustikuus on kaks täiskuud: 2. ja 31. augustil.
9. augustil saabub Kuu viimane veerand. – poolkuu on siis vaadeldav idataevas, rivis Veenuse ja Jupiteri kõrval.
17. augustil on kuuloomine ja 24ndal esimene veerand.

Tartus tõusis Päike 1. augustil 05:04 ning loojus 21:33. Öö pikkus, lugedes tsiviilse hämariku lõpust tsiviilse hämariku alguseni, oli 5 tundi ja 40 minutit. Augustikuu viimase öö pikkus on juba 8 tundi ja 28 minutit; päike tõuseb siis 06:10 ja loojub 20:15.

Selgeid öid!

Märksõnad: tähistaevas