Tähistaeva retk #7: Karli Süda ja kerasparv M3Taavi Tuvikene | 03.04.2011 Suure Vankri aisa all, aisaga paralleelselt paiknevad taevas kaks mitte väga heledat, kuid sellegipoolest silmatorkavat tähte. Need tähed moodustavad Jahipenide tähtkuju, ladina keeles Canes Venatici – tähtkuju, millele andis nime 17. sajandi Poola astronoom Johannes Hevelius. Jahipenide heledaim täht, Alfa Canum Venaticorum, lühidalt α CVn, kannab ladina keeles veel üht nime – Cor Caroli – mis tõlkes tähendab Karli Süda. Selle nime andis Inglise kuninga Charles I auks Sir Charles Scarborough, kes oli kuningas Charles II arst. Scarborough väitis, et see täht säras erakordselt heledalt 29. mail 1660, kui Charles II naasis Londonisse pärast monarhia taastamist. Teleskoobiga vaadates lahutub Cor Caroli kergesti kaheks komponendiks, mis paiknevad üksteisest 19 kaaresekundi kaugusel. Komponentidest heledam on 2.9 tähesuurusega A-spektriklassi (A0) kääbustäht, mille teevad eriliseks väga tugev magnetväli ja veider keemiline koostis. Ilmselt aitab tugev magnetväli mõningaid keemilisi elemente tähe pinnale tõsta. Cor Caroli nõrgem komponent on 5.6 tähesuurusega F-spektriklassi (F0) kääbustäht. Värvikontrast ei ole teleskoobis suur, kuid on siiski olemas: heledam komponent paistab nõrgemast komponendist sinakam.  Jahipenide tähtkuju. Tähelepanu väärivad kaksiktäht Cor Caroli ja kerasparv M3. Cor Caroli ja heleda tähe Arktuuruse vahel on palja silma jaoks tühi tähistaevas, kuid kui õnnestub binokkel või teleskoobi otsijapikksilm suunata üsna täpselt nende kahe tähe vahele, näeme seal ümmargust udust laiku. Lähemal uurimisel selgub, et tegemist on kerasparvega, mis kannab nime Messier 3 ehk lihtsalt M3. Kerasparved on sadadest tuhandetest tähtedest koosnevad kerakujulised täheparved, mis paiknevad galaktika halos. Kerasparv M3 asub meist umbes 34 tuhande valgusaasta kaugusel ja sisaldab ligikaudu pool miljonit tähte. Väikeses teleskoobis ei õnnestu kersaparve üksikuid tähti eristada, kuid keskmises või suuremas teleskoobis on M3 kaunis vaatepilt. 15-sentimeetrise läbimõõduga teleskoop lahutab tähti välimise kahe kolmandiku ulatuses ja 20-sentimeetrine toob välja tähed kogu parve ulatuses, välja arvatud päris keskosas.  Kerasparv M3. Pildistatud 90 mm refraktoriga, säriaeg kokku 52 minutit. Foto: Mart Stöör. Teleskoobiga visuaalselt vaadeldes ei näe me tavaliselt küll sellist pilti nagu pika säriajaga astrofotodel, kuid juuresolev foto annab siiski küllalt hästi aimu, mida teleskoobiga näha võib. Vaata lisaks:
Märksõnad: kaksiktähed, kerasparved, Messier' objektid, tähistaevas |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
