Avastati Linnutee väline eksoplaneetRain Kipper | 25.11.2010 Esmakordselt leiti eksoplaneet (HIP 13044b) tähe ümbert, mis ei ole pärit Linnuteest. ESO teadlased kasutasid 2.2 meetrist teleskoopi ning mõõtsid tähe spektri, milles märgati perioodilisi võbelusi. Niisuguseid võbelusi tekitab Dopleri nihe, mida põhjustab tähe ümber tiirleva hiidplaneedi gravitatsiooniväli. Sellise meetodiga õnnestub avastada peamiselt Jupiterist raskemaid planeete ning antud juhul hinnatigi minimaalseks massiks 1.25 Jupiteri massi. Täpne mass pole teada, kuna selleks on vaja teada planeedi orbitaalkallet. Avastus on erakordne, kuna tegemist on ikkagi objektiga, mis on pärit väga kaugelt. Avastamine osutus võimalikuks seetõttu, et galaktika, milles eksoplaneet avastati, sattus 6–9 miljardit aastat tagasi Linnuteele liiga lähedale ning “neelati alla”. Selle tulemusena kisti kääbusgalaktika kitsaks tähejadaks ning praegu nimetatakse neid allesjäänud tähti Helmi tähevooluks. Analoogseid voolusid on Linnutees veel mitmeid. Täht, mille ümber avastatud eksoplaneet tiirleb, on punase hiiu staadiumis, mis tähendab, et ta eluiga hakkab lõpule jõudma. Kuna punase hiiu staadiumisse jõudes täht paisub, siis planeedi kaugus tähepinnast väheneb. Praegusel hetkel hinnatakse seda 0.055 aü peale. Võrdluseks võib tuua, et Merkuuri kaugus Päikesest muutub vahemikus 0.307-st kuni 0.466 aü-ni. Väikese kauguse tõttu tiirleb eksoplaneet ümber tähe 16.2 päevaga. Spektroskoopilistest vaatlustest leiti, et süsteemi metallisisaldus on väiksem, kui teiste teadaolevate planeedisüsteemide oma. Praeguste mudelite järgi on vaja rohkem raskeid elemente, et moodustada hiidplaneete. See on põhjus, miks antud avastus on tekitanud teadlastele palju peamurdmist ning sunnib täpsustama planeeditekke mudeleid. Märksõnad: eksoplaneedid |
|