Astronoomia 2006Erik Tago | 27.12.2006 Vaatame kokkuvõtlikult üle astronoomia aastal 2006. Päikesessüsteem
TähedSpitzeri infrapunane silm näeb eksoplaneeteEdukalt jätkas vaatlusi NASA poolt 2003 a orbiidile lennnutatud infrapuna-satelliitteleskoop Spitzer. See on viimane 4 suurest kosmoseteleskoobist ja ta on infrapunakiirguse vastuvõtjate tõttu sobiv planeetide otsimiseks teiste tähtede juures (eksoplaneedid) ja ka Linnutee uurimiseks. Aastal 1996 avastatud eksoplaneet tiirleb ematähe ümber perioodiga ligi 5 päeva ja on loodeliste jõudude mõjul pööratud tema poole vaid ühe küljega. Tal on seetõttu ligi 1400 K temperatuuri erinevus päeva- ja ööpoolel. Selline erinevus tingib gaas-planeedi atmosfääri ägeda kiirgus- ja liikumisrezhiimi ja see avastus toob ka pöörde eksoplaneetide uurimisse. Kuidas sünnivad planeedid Euroopa Lõunaobservatoorium on Lääne-Euroopa riikide ühine teaduskeskus, mis võimaldab Euroopa täheteadusel olla maailmas esirinnas. Seda suuresti tänu neljale interferomeetrina toimivale 8.2 meetrise läbimõõduga telesoobile VLTI, mis asub Tshiilis. Novembri lõpus 2005 teatasidki kaks VLTI-l vaadelnud meeskonda kahe tähe ümbruse enneolematult üksikasjalikust ülesvõttest. Üks tähtedest on noor tekkiv , teine aga oma arengu lõpus olev täht. Mõlema puhul on selgelt näha tähe ümber asuv ketas. Noore kümne Päikse massiga 800 valgusaasta kaugusel asuva tähe puhul on sellest gaasi ja tolmu kettast ilmselt tekkimas planeedid. Selline detailne kujutis avab uued võimalused planeedisüsteemide tekke seletamiseks, sealhulgas Maa-sarnaste planeetide ning tulevikus neil ka võimaliku elu otsimiseks. Heledaim supernoova sai 1000 aastaseks. Astronoomia on küll vanim teadus, kuid siingi on harva tähistada mõne sündmuse eriti auväärset aastapäeva. Taevahuvilisi on aastal 2006 põhjust õnnitleda inimajaloo arvatavalt heledaima registreeritud supernoova super-juubeli puhul. Tuhat aastat tagasi 30.aprillil 1006.a. nähti mitmes kohas maa peal (Jaapanist Shveitsini), et lõunataevas Hundi (Lupus) tähtkujus süttis ülihele uus täht. Näiva visuaalse heledusega -7.5 (mõnel hinnangul ka -9.0) jäi ta heleduselt Kuu ja Veenuse vahele. SN1006 nimelise jäänukina näevad röntgenteleskoobid seda tänapäevalgi. Tema kaugus hinnatakse paisumiskiiruse ja nurkläbimõõdu põhjal 3500 valgusaastale.Üsna hiljuti – 2004.a. – olid ka kahe teise kuulsa supernoova ilmumisest möödas ümmargused aastaarvud: Krabi udu Supernoova 1050 (1054.a.) ja Kepleri Supernoova 400 (1604.a.). Paradoksaalselt öeldakse supernoova puhul, et sündis üliuus täht, kuigi tegelikult tähendab see tähe surma. Loodame, et veelgi lähemal ei löö niipea helendama ühtki supernoovat, sest neilt lähtuv gammakiirgus pole maisele elule ohutu. Universumi reliktkiirguse polarisatsioon on kaardistatud : kolm aastat Märtsil keskel tegi NASA teatavaks, et on avaldatud reliktkiirgust mõõtva satelliidi WMAP (Wilkinson Microwave Anisotropy Probe) kolme aasta vaatlustulemused. Reliktkiirgus ehk mikrolaineline taustkiirgus on jääkkiirgus varasest Universumi arenguhetkest, mil aine muutus jahtudes kiirgusele läbipaistvaks. See kiirgus kannab Universumi ehituse kohta kõige varasemat informatsiooni. Epohhiloovad tulemused WMAP vaatlustest avaldati juba esimese tööaasta järel. Praegused andmed pole enam nii uudsed, kinnitades veel täpsemalt eelmisi tulemusi inflatsioonilise universumi mudeli kohta. Siiski on ka uusi vaatlustulmusi, nimelt mõõtis WMAP ära kogu taeva taustkiirguse polarisatsiooni. Polarisatsioon ehk kiirguslaine eelistatud võnkesuund annab võimaluse teha peenemat vahet, milline inflatsiooniteooria vastab kõige enam vaatlustest nähtavale Universumile. Meenutame, et kosmoloogiline inflatsioon on Universumi ülikiire paisumine väga varases arengujärgus, mille käigus ta muutus geomeetriliselt tasaseks. Piltlikult öeldes toimus Suure Paugu alguses Veel Suurem Pauk, mille käigus Universum kasvas mitukümmend suurusjärku. Edasi toimus rahulikum Hubble’i laienemine, mis tumeda energia mõjul on muutunud kiirenevaks. Mõne aasta pärast kavandab ESA (Euroopa Kosmoseagentuur) orbitaaljaama Planck ülessaatmist, mis veelgi täpsemalt mõõdab reliktkiirguse häiritusi ja polarisatsiooni. VariaNobeli füüsikapreemia 2006 anti kosmoloogidele USA kosmoloogid George F. Smoot (Kalifornia Ülikool) ja John C. Mather (NASA) pälvisid tunnustuse avastuste eest, mis kinnitavad Suure Paugu Universumi teooriat. Nad vaatlesid mikrolainelist taustkiirgust ehk reliktkiirgust satelliidi COBE (Cosmic Background Explorer) abil, mis lennutati orbiidile 1989.a. Avastus on kosmoloogiale pöördelise tähtsusega, andes kõige vanemat teavet Universumi kohta. Eesti
Märksõnad: Päikesesüsteem, tähed |
|