Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Postitused sildiga "Tähetorni ring"

Vaata ka Tähetorni ringi lehekülge koos videosalvestuste arhiiviga.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

29. jaanuar 2019 kell 18:15–19:30

Ikka Eesti kliima minevikust ja tulevikust.

Ain Kallis

Juttu tuleb Eesti kliima omapärast ning mudelite kaudu arvutatud tulevikust (selleks sajandiks).

Loeng on tasuta.
Kõik huvilised on oodatud!

Vaatlused Tartu Tähetornis

21. jaanuar 2019 kell 06:00–08:00
kell 17:00–19:00

Erakorraliselt ov võimalus vaadata Kuud kaks korda päevas:
hommikul jälgime kuuvarjutust, õhtul täiskuud.

Vaatlused toimuvad ainult selge ilmaga!

Vaatlused on tasuta.
Kõik huvilised on oodatud,
aga palun pange end hästi soojalt riidesse!

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

8. jaanuar 2019 kell 18:15–19:30

Astronoomia aastal 2018

Räägivad Tartu Observaatooriumi teadlased
Maarja Kruuse, Teet Kuutmaa, Laurits Leedjärv.
Modereerib Jaan Pelt.

Loeng on tasuta.
Kõik huvilised on oodatud!

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

4. detsember 2018 kell 18:15–19:30

Laurits Leedjärv

Inimsõbralik universum

Mitmed füüsikast tuntud looduse konstandid ja nende kombinatsioonid (elektroni laeng ja mass, jõudude tugevuste suhted jne.) näivad olevat kuidagi eriti sobilikud selleks, et Universumis saaksid tekkida Maa-taolised planeedid ja meiesugused elusolendid.
Näiteks, kui Universumi paisumise kiirus oleks olnud natuke suurem, võinuks varsti pärast Suurt Pauku kõik laiali lennata nii, et mingeid struktuure (galaktikad, tähed, planeedid jms) poleks tekkinud. Või teistpidi, väiksema paisumiskiiruse korral oleks gravitatsioon saavutanud ülemvõimu ja Universum oleks peagi jälle punktiks kokku tõmbunud.
Kui aatomituumi koos hoidvad jõud oleksid teistsugused, võinuks juhtuda, et selliseid termotuumareaktsioone, mis on tähtede energiaallikaks, ei toimuks. Järelikult poleks ka päikesetaolisi pikaealisi rahulikke tähti (ega planeete nende juures).
Kas Universum on tõesti inimese jaoks “kavandatud”? Või on lahendus multiversumis – meie elame lihtsalt sobivas mullis, selle ümber on aga peaaegu lõpmatu hulk teistsuguseid, teistsuguste füüsika konstantidega?

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

18. detsember 2018 kell 18:15–19:30

Kadri Tinn

Talvetaevas.

Räägitakse sellest, mida saab talvel öötaevas näha.

Tõnis Eenmäe

Rahvusvaheline astronoomia ja astrofüüsika olümpiaad.

Räägitakse Hiinas toimunud 12. rahvusvahelisest astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadist, millelt Eesti kooliõpilased tõid koju ühe kuldmedali, kaks pronksmedalit ja ühe aukirja.
Saate tutvuda ka ülesannetega, mida meie noored astronoomiahuvilised lahendama pidid.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

20. november 2018 kell 18:15–19:30

Peeter Tenjes
Tähevoolud Linnutees

Tähevoolud Linnutees on purunenud kääbusgalaktikate ja täheparvede jäänused.
Selliste tähevoolude omaduste ja liikumiste uurimine võimaldab saada teavet Linnutee
lähemas ja kaugemas minevikus toimunud sündmuste kohta ja aidata rekonstrueerida
Linnutee kujunemise lugu.

Loeng on tasuta.
Kõik huvilised on oodatud!

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

6. november 2018 kell 18:15–19:30

Sven-Erik Enno
Kosmosevälgud ja välguvaatlused kosmosest

Juttu tuleb välgust, muuhulgas alles paarikümne aasta eest avastatud eksootiliselt välguvormidest, mis ulatuvad atmosfääri ülapiirile.
Samuti käsitletakse välgu kaugseiret ehk detekteermist ja erinevaid välgudetektorite tüüpe. Erilist tähelepanu pööratakse kosmosetehnika kasutamisele välgu kaugseires.

Loeng on tasuta.
Kõik huvilised on oodatud!

Vaatlusõhtu Tartu Tähetornis

24. oktoober 2018 kell 19:00–21:00

Vaatlus toimub ainult selge ilmaga!

Vaatlus on tasuta.
Palun pange end soojalt riidesse!

Vaatlusõhtu Tartu Tähetornis

23. oktoober 2018 kell 19:00–21:00

Vaatlus toimub ainult selge ilmaga!

Vaatlus on tasuta.
Palun pange end soojalt riidesse!

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

30. oktoober 2018 kell 18:15–19:30

Lea Leppik
Öpiku kompuuter

Eesti astronoom Ernst Öpik, kelle sünnist tänavu möödub 125 aastat, on tuntud kui
meie “Viimane suur kõigekülgne”. Kuidas tal see õnnestus?
Loengus tuleb juttu ühest seni võrdlemisi vähe tähelepanu leidnud aspektist, nimelt
Öpiku oskusest rakendada suuremahuliste tööde tegemiseks abilisi, sh naistööjõudu.