Postitused sildiga "Tähetorni ring"

17. detsember 2013 kell 18:15–19:31

Jaan Pelt

Maa-alused teleskoobid

19. november 2013 kell 18:15–19:30

Jaak Jaaniste
Komeet ISON

Möödunud aastal avastatud komeet ISON, millest loodetakse „sajandi komeeti“, läheneb jõudsasti Päikesele. Kui ta detsembri esimestel päevadel uuesti nähtavale ilmub, saab selgeks, kuivõrd need lootused end õigustavad. Ennustamise teeb raskeks asjaolu, et komeet möödub Päikesest väga lähedalt. Kui ta sealt tervena pääseb, võime hommikutaevas näha suurejoonelist sabatähte. Aga ta võib ka puruneda või sootuks Päikesesse kukkuda. Igal juhul on selge, et vaatlustega tuleb kiirustada: tõelist vaatemängu jätkub vaid detsembri esimeseks nädalaks.

Uno Veismann
NSV Liidu kosmosesüstikust Buran

25 aastat NSV Liidu esimese ja viimase kosmosesüstiku lennust. Võimsa kanderaketiga Energia varustatud kosmoselennuk Buran oli nn NSV Liidu vastus Ameerika Ühendriikide kosmosesüstikule Challenger. Kompleks Buran-Energia oli NSV Liidu kõigi aegade suurim ning kalleim kosmoseprojekt, milles osalesid kümned tuhanded insenerid, teadlased ja sõjaväelased. Kokku umbes 1200 ettevõtet üle terve impeeriumi, seal hulgas ettevõtted Eestist. Loengus tuleb juttu Buranist ja sellest, kuidas eestlased selle valmistamisega seotud olid. Lisaks kuuleme, mis sai NSVL-i suursaavutusest pärast nõukogude võimu lagunemist.

5. november 2013 kell 18:15–19:30

Peeter Tenjes

Täheteke Andromeeda galaktikas

Enamikes ketasgalaktikates on uute tähtede tekke kohad korrastunud ilusatesse
spiraalidesse. Miks ei teki tähed kõikjal üle kogu galaktika ketta ja miks
moodustavad noored tähed just spiraale? Ka tihedaimad gaasipilved, milledest tekivad
noored tähed, on koondunud spiraalidesse. Tähetekke protsesse on hea uurida meie
lähimas suures galaktikas ehk Andromeeda galaktikas. Püüamegi ettekandes vastata
küsimusele, miks on tihedaimad gaasipilved jaotunud galaktika kettas spiraalidena.

29. oktoober 2013 kell 18:15–19:30

Astrokliima.
Esineb Sven-Erik Enno

15. oktoober 2013 kell 18:15–19:30

Universumi kõige kiiremad ja kõige aeglasemad sündmused.
Esineb Tiit Sepp

1. oktoober 2013 kell 18:15

Tartu Observatooriumi vanemteadur Tõnu Viik räägib teemal „Karl Fritiof Sundman – kolme keha probleemi lahendaja”.

“Kolme keha probleemiga tegeleti juba ammu, sest süsteem Päike-Maa-Kuu on kogu aeg astronoomidele huvi pakkunud. Ent kui kui kahe keha probleemi lahendas Isaac Newton oma gravitatsiooniteooria abil kiirelt, siis kolme keha probleem hakkas tugevasti vastu. Ei suutnud sellest jagu saada ei Newton ega ka Henri Poincare, rääkimata teistest tublidest matemaatikutest. Eelmise sajandi alguses ilmus aga mees, mitte küll metsast, vaid Soomest mere äärest ja lahendas selle palju peavalu tekitanud ülesande,” tutvustab Viik loengu sisu.

Teise ettekande teemal “Karl Williams – pärisorjast teleskoobimeister” teeb ajaloo muuseumi kuraator Janet Laidla.
“Karl Williamsi isik on tähelepanuväärne juba ainuüksi seetõttu, et ta oli Läti päritolu pärisori, kellele anti vabadus, et ta saaks oma silmapaistvat tehnilist andekust rakendada vastavatud keiserlikus Tartu ülikoolis. Tartus sattus ta rajatava tähetorni teenistusse ning ehitas observatooriumile passaažiriista, mis oli teadaolevalt esimene Tartus valmistatud astronoomiline instrument,” selgitab Laidla