Postitused sildiga "ettekanded"Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (29.04.2014)29. aprill 2014 kell 18:15–19:30 Alar Puss “Välisplaneedid tänases õhtutaevas ja katsed neid vallutada.” Marsi, Jupiteri ja Saturni vaadeldavusest käesoleval aastal alates aprillikuu lõpust, planeetide iseloomustus nende põhiliste Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (aprill 2014)1. aprill 2014 kell 18:15–19:30 „Kärbsed teleskoobis ja rivistuvad planeedid“ „Ettekandes uurime, kes joonistas Marsile kanalid, kuidas saab Päikesel olla elu või Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (märts 2014)18. märts 2014 kell 18:15–19:30 “Kaksiktähed läbi aegade” Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (märts 2014)4. märts 2014 kell 18:15–19:30 Mare Kõiva: “Komeedipaanika” „Komeedid avastatakse tänapäeval kutseliste astronoomide poolt tükk aega enne seda, Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (veebruar 2014)18. veebruar 2014 kell 18:15–19:15 Kadri Tinn räägib teemal Kadri Tinn: „Räägime suurte ja väikeste Aasia riikide kosmoseprogrammidest ning püüdlustest raketiteaduses ja satelliidiehituses. Lisaks tutvustan lähemalt ka nende riikide Kuu- ja Marsimissioone ning plaane mehitatud missioonide vallas, mis on andnud põhjust arvata, et algamas võib olla uus kosmosevõidujooks.“ Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (veebruar 2014)3. veebruar 2014 kell 18:15–19:30 „Tumedad jõud astronoomias: tumeaine ja tume energia“. Räägitakse praegu valitsevast kosmoloogilisest mudelist, mis ütleb, et 96% universumist on tume (tumeaine ja tume-energia) ning vaatluslikest faktidest, mis on viinud tumeaine ja tume-energia avastamisele. Põgusa ülevaade ka sellest, kuidas tänapäeval tumeaine ja tume-energia mõju astronoomias uuritakse. Astronoomialoeng Tartu Tähetornis17. detsember 2013 kell 18:15–19:31 Jaan Pelt Maa-alused teleskoobid Astronoomialoeng Tartu Tähetornis3. detsember 2013 kell 18:15–19:31 Heidi Soosalu Kui taevakeha sisemuses toimub äkiline ainese ümberpaigutumine, siis vabaneb energia, mida vahendavat keha läbivad seismilised lained ehk tekib värin. Maakera pole ainus koht, kus värinad tekkida võivad, vaid neid võib esineda ka mõne teise planeedi-, Kuu- või tähepõues. Kui suudame registreerida mõne taevakeha värisemisi, saame informatsiooni tema siseehituse kohta. Eksootiliste maaväliste põrutuste jaoks on tekkinud omad teadusharud, nagu Päikest uuriv helioseismoloogia. Kuu peale paigutasid astronaudid 70-ndatel seismomeetrid, mille andmetel teame, et kui kunagi hakatakse Kuud koloniseerima, tuleb arvestada kuuvärinakindlate ehitistega. Astronoomialoeng Tartu Tähetornis19. november 2013 kell 18:15–19:30 Jaak Jaaniste Möödunud aastal avastatud komeet ISON, millest loodetakse „sajandi komeeti“, läheneb jõudsasti Päikesele. Kui ta detsembri esimestel päevadel uuesti nähtavale ilmub, saab selgeks, kuivõrd need lootused end õigustavad. Ennustamise teeb raskeks asjaolu, et komeet möödub Päikesest väga lähedalt. Kui ta sealt tervena pääseb, võime hommikutaevas näha suurejoonelist sabatähte. Aga ta võib ka puruneda või sootuks Päikesesse kukkuda. Igal juhul on selge, et vaatlustega tuleb kiirustada: tõelist vaatemängu jätkub vaid detsembri esimeseks nädalaks. Uno Veismann 25 aastat NSV Liidu esimese ja viimase kosmosesüstiku lennust. Võimsa kanderaketiga Energia varustatud kosmoselennuk Buran oli nn NSV Liidu vastus Ameerika Ühendriikide kosmosesüstikule Challenger. Kompleks Buran-Energia oli NSV Liidu kõigi aegade suurim ning kalleim kosmoseprojekt, milles osalesid kümned tuhanded insenerid, teadlased ja sõjaväelased. Kokku umbes 1200 ettevõtet üle terve impeeriumi, seal hulgas ettevõtted Eestist. Loengus tuleb juttu Buranist ja sellest, kuidas eestlased selle valmistamisega seotud olid. Lisaks kuuleme, mis sai NSVL-i suursaavutusest pärast nõukogude võimu lagunemist. Astronoomialoeng Tartu Tähetornis5. november 2013 kell 18:15–19:30 Peeter Tenjes Täheteke Andromeeda galaktikas Enamikes ketasgalaktikates on uute tähtede tekke kohad korrastunud ilusatesse |
|
