Postitused sildiga "AHHAA"
24. september 2021 kell 21:30 – 25. september 2021 kell 01:30
24. september 2021 kell 21:30 – 25. september 2021 kell 01:30 Teadlaste Öö Festivali õhtul on AHHAA katus terve õhtu ja öö vaatlusteks avatud. Teleskoopide vahendusel saame näha Saturni rõngaid, Jupiteri pilvi ja kaaslaseid ning Kuu pinnadetaile. Kui taevaolud peaksid meid soosima, siis saab näha ka mõningaid süvataevaobjekte: täheparvi, mitmiktähti või udukogusid.
Vaatlusõhtul on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega läbi teleskoobi pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.
NB! Vaatlusõhtul osalemine koos TÖFi õhtuse peo piletiga.
Täpsem info: TÖFi peo üritus Facebookis: link.
Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral.
Katusel võib olla jahe ja tuuline, riietuge vastavalt.
17. september 2021 kell 20:30–23:30
18. september 2021 kell 20:30–23:30 Septembrikuu keskpaiku saab taevas näha uhket taevakehade kolmikut – Kuu satub kokku Päikesesüsteemi suurimate planeetide, Jupiteri ja Saturniga. Teleskoopide vahendusel saame näha Saturni rõngaid, Jupiteri pilvi ja kaaslaseid ning Kuu pinnadetaile. Kui taevaolud peaksid meid soosima, siis saab näha ka mõningaid süvataevaobjekte: täheparvi, mitmiktähti või udukogusid.
 Vaade Kuule ja hiidplaneetidele AHHAA keskuse katuselt. Pilt: Stellarium Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega läbi teleskoobi pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.
Osalemine tasuta.
Katusele pääseb Newtoni kohviku trepikoja 3. korruselt (jälgige silte maja ustel).
NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral.
Katusel võib olla jahe ja tuuline, riietuge vastavalt.
20. august 2021 kell 22:00–23:59
21. august 2021 kell 22:00–23:59 Augustikuu taevas satub täiskuu kokku Päikesesüsteemi suurimate planeetide, Jupiteri ja Saturniga. Teleskoopide vahendusel saame näha Saturni rõngaid, Jupiteri pilvi ja kaaslaseid ning Kuu pinnadetaile. Kui taevaolud peaksid meid soosima, siis saab näha ka mõningaid süvataevaobjekte: täheparvi või mitmiktähti. Hästi vaadeldavad on näiteks Herkulese kerasparv (M13) või kaunis kahevärviline kaksiktäht Albireo (β Cygni).
 AHHAA katuselt 21. augustil kell 23 avanev vaade. Pilt: Stellarium Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega läbi teleskoobi pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.
Osalemine tasuta.
Katusele pääseb Newtoni kohviku trepikoja 3. korruselt (jälgige silte maja ustel).
NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral.
Katusel võib olla jahe ja tuuline, riietuge vastavalt.
2. august 2021 kell 23:00 – 3. august 2021 kell 02:00
3. august 2021 kell 23:00 – 4. august 2021 kell 02:00 Augusti alguses on paras aeg meie Päikesesüsteemi suurimate planeetide, gaasihiiglaste Jupiteri ja Saturni vaatlemiseks, kuna need kaks suurt planeeti asuvad sel ajal Maale kõige lähemal, nn vastasseisus, ning on seetõttu nähtavad terve öö. Kui taevaolud peaksid meid soosima, siis saab näha ka mõningaid süvataevaobjekte: täheparvi või mitmiktähti. Hästi vaadeldavad on näiteks Herkulese kerasparv (M13) või kaunis kahevärviline kaksiktäht Albireo (β Cygni). Täpsemalt saab suvise taeva kohta lugeda Tõrva Astronoomiaklubi suvisest ülevaatest: link.
 Jupiter ja Saturn Hubble’i kosmoseteleskoobi pildistatuna. Maapealsete teleskoopidega vaadeldes tuleb paraku leppida pisut vähemate detailidega. Kuna suveaja tõttu on astronoomiline kesköö – koos sellega ka kõige pimedam taevas – umbes kella 1:20 paiku, siis on vastavalt sellele ka vaatluste kellaajad üpris hilised.
Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega läbi teleskoobi pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.
Osalemine tasuta.
Katusele pääseb Newtoni kohviku trepikoja 3. korruselt (jälgige silte maja ustel).
NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral.
Katusel võib olla jahe ja tuuline, riietuge vastavalt.
16. juuli 2021 kell 22:00–23:59
17. juuli 2021 kell 22:00–23:59 AHHAA juulikuu vaatlusõhtutel vaatleme õhtutaevas paistvat kasvavat Kuud, Päikesesüsteemi suurimaid planeete, gaasihiiglaseid Jupiteri ja Saturni ning kui taevaolud peaksid meid soosima, siis ka mõningaid süvataevaobjekte: täheparvi või mitmiktähti. Hästi vaadeldavad on näiteks Herkulese kerasparv (M13) või kahevärviline kaksiktäht Albireo (β Cygni).
Kuna suveaja tõttu on astronoomiline kesköö – koos sellega ka pimedaim taevas – juulikuus umbes kella 1:20 paiku, siis heade taevaolude korral jätkame vaatlemist ka pärast keskööd, kuni taevas veel pimeneb.
 Jupiter, pildistatud AHHAA katusel 13. märtsil 2017 koos oma kuude Io ja Ganymedesega. Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.
Osalemine tasuta.
Katusele pääseb Newtoni kohviku trepikoja 3. korruselt.
NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral.
Katusel võib olla jahe ja tuuline, riietuge vastavalt.
18. veebruar 2021 kell 18:00–21:00
19. veebruar 2021 kell 18:00–21:00
20. veebruar 2021 kell 18:00–21:00 AHHAA veebruarikuu vaatlusõhtutel vaatleme õhtutaevas paistvat kasvavat Kuud, terve õhtu ereda tähena säravat punast planeeti Marssi ning kui taevaolud peaksid meid soosima, siis ka mõningaid süvataevaobjekte: täheparvi, udukogusid või mitmiktähti. Veebruaris on soodne aeg Kuu vaatlemiseks, kuna talvises taevas on see sama kõrgel nagu suvine päike. Heade taevaolude korral võime vaadelda ja pildistada näiteks Plejaadide täheparve (M45) või Orioni udukogu (M42).
Talvise taeva kohta saab pikemalt lugeda Tõrva astronoomiaklubi artiklist.
 Näide üksikust peegelkaamera kaadrist Orioni udule AHHAA katuselt (15 s säri). Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.
Osalemine tasuta.
Katusele pääseb Newtoni kohviku trepikoja 3. korruselt.
NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral.
Katusel on jahe ja võib-olla tuuline, riietuge vastavalt.
1. detsember 2020 kell 18:15–19:15 “Jupiteri ja Saturni suur ühendus.”
Üllar Kivila,astronoom, AHHAA-keskuse peaplanetarist.
Juttu tuleb talvisel pööripäeval toimuvast suurest ühendusest Jupiteri ja Saturni vahel, kus planeedid satuvad taevasfääril teineteisele nii lähedale, et neid saab korraga teleskoobis näha. Viimati olid need kaks planeeti nii lähedases ühenduses Galileo Galilei eluajal.
Räägitakse võimalustest seda harukordset sündmust vaadelda, ühendustest üldiselt ning pisut ka asjaosalistest endist, meie Päikesesüsteemi kahest suurimast planeedist.
21. detsember 2020 kell 16:00–19:00 21. detsembri õhtul saavad Päikesesüsteemi kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn taevavõlvil kokku. Seda küll ainult Maa pealt vaadates, sest tegelikult lahutab neid planeete sel hetkel ikkagi ligi viiekordne Maa ja Päikese vahekaugus. Sellist taevanähtust nimetatakse suureks ühenduseks ning tänavune on lähim alates 1623. aastast. Ühenduse lähimal hetkel paistavad planeedid teineteisest vaid 6 kaareminuti kaugusel, mis on umbes 1/5 täiskuu läbimõõdust ning piisavalt lähedal, et paista korraga enamike teleskoopide vaateväljas kuni umbes 150 kordse suurenduseni.
Seda haruldast taevanähtust saab vaadelda AHHAA keskuse teleskoopidega. Paraku on vaatlusaken üpris lühike – alates kella 16 on taevas piisavalt hämar, et saab vaatlemisega alustada ning umbes kell 17:15 loojuvad mõlemad planeedid. Hiljem saabujad saavad vaadelda teisi samal õhtul paistvaid taevakehasid, kasvavat poolkuud ning punast planeeti Marssi.
 AHHAA katusel avanev vaade, suurendusel teleskoobivaade Jupiteri ja Saturni suurele ühendusele, kus on korraga näha mõlemad planeedid ja nende heledamad kaaslased. Pilt: Stellarium/Space Engine Vaatlusõhtul on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.
Osalemine tasuta.
Sissepääs keskuse fuajee kaudu, lisainfot saab küsida kassast.
NB! Vaatlus toimub vaid selge ilma korral.
Katusel on jahe ja võib-olla tuuline, riietuge vastavalt.
18. detsember 2020 kell 16:00–19:00
19. detsember 2020 kell 16:00–19:00 AHHAA detsembrikuu vaatlusõhtutel vaatleme õhtutaevas paistvat kasvavat Kuud, Päikesesüsteemi gaasihiide Jupiteri ja Saturni, terve öö ereda tähena säravat punast planeeti Marssi ning kui taevaolud peaksid meid soosima, siis ka mõningaid süvataevaobjekte: täheparvi, udukogusid või hoopis raskestileitavaid planeete Uraani ja Neptuuni.
Marss on praegu Maalt vaatlemiseks soodsas asendis, järgmine sama soodne võimalus seda planeeti näha on umbes 2 aasta pärast. Marsi kohta saab pikemalt lugeda Tõrva astronoomiaklubi artiklist.
Jupiter ja Saturn paistavad Maalt vaadates taevas üksteisele väga lähestikku, kuigi tegelikult lahutab neid teineteisest pea viiekordne Maa ja Päikese vahekaugus. Kõige lähem kohtumine on 21. detsembril, mil AHHAA korraldab samuti vaatlusõhtu, kuid ka 18. ja 19. detsembri vaatlustel on võimalik neid ühekorraga teleskoobis näha.
 AHHAA katuselt avanev vaade detsembrikuu vaatlustel. Pilt: Stellarium & Space Engine Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.
Osalemine tasuta.
Sissepääs keskuse fuajee kaudu, lisainfot saab küsida kassast.
NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral.
Katusel on jahe ja võib-olla tuuline, riietuge vastavalt.
20. oktoober 2020 kell 18:15–19:30 Marss – sügistaeva punane staar
Üllar Kivila
Astronoom, AHHAA-keskuse teadustoimetaja- peaplanetarist.
Räägitakse Marsi olemusest, planeedi vaatlemise ajaloost, tähtsusest astronoomia ja kosmoloogia arengule.
Kuuleme Eestist Marsi vaatlemise iseärasustest – nimelt, miks pole üle maailma reklaamitud parimad vastasseisud meie jaoks sugugi mitte need kõige paremad.
Lähikümnete üks parimaid vaatlusvõimalusi eestlaste jaoks on kohe-kohe ukse ees, 2020. aasta oktoobri alguses.
Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud!
Seoses koroonaviirusega palume sel hooajal loengute külastamine ette registreerida!
|
