KalenderAstronoomialoeng Tartu Tähetornis18. oktoober 2022 kell 18:15–19:30 Lea Leppik 200 aasta eest jõudis Münchenist Tartusse oma aja kohta võimas ja täpne meridiaanring ja just oktoobrikuus alustas Struve sellega kaksiktähtede mõõtmisi, millest kujunes nii talle kui Tartule kuulsust toonud teadustöö. Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud. Astronoomialoeng Tartu Tähetornis4. oktoober 2022 kell 18:15–19:30 Kärt Soieva “Pruunid kääbused: ülesöönud planeedid või läbikukkunud tähed?” Sõnad planeet ja täht on paljudele tuttavad, aga tegelikult on veel kolmandat tüüpi taevakehi, mis jäävad massilt nende vahepeale. Tükk aega tundmatud objektid on nüüd teadlaste huviorbiidis ja võivad vastuseid pakkuda paljudele tänapäeva astrofüüsika müsteeriumitele. Loengus tutvume nende kummaliste taevakehadega lähemalt. Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud. Päikesevarjutuse vaatlus AHHAA keskuses (25. oktoober 2022)25. oktoober 2022 kell 12:00–14:45 25. oktoobri pärastlõunal saab Eestis vaadelda osalist päikesevarjutust. Kella 12:14 ja 14:35 vahel liigub Kuu üle päikeseketta serva, varjutades tipphetkel kell 13:25 pisut üle poole (54%) päikese pinnast. Palja silmaga pole selle mõju kuigi kergesti tuvastatav, kuid AHHAA teleskoobi ja spetsiaalse päikesefiltri vahendusel saab näha Päikeselt „küljest hammustatud“ tükki. Päikesevarjutust saab vaadelda nii AHHAAs kohapeal kui ka veebiülekandena YouTube’is.  25. oktoobri päikesevarjutuse nähtavuse kaart (timeanddate.com), marker märgib Tartut.  Kaader 2021. aasta 10. juunil AHHAAs vaadeldud päikesevarjutuse ülekandest varjutuse maksimumi paiku. Seekordne varjutus saab olema sügavam ja pikem. Varjutuse vaatlemine toimub AHHAA keskuse katusel kell 12:00–14:45. Osalemine tasuta (majapiletit pole vaja osta). Pääs katusele on Newtoni kohviku trepikoja 3. korruselt. Juhiseid saab küsida keskuse kassast. Vaatlemine läbi teleskoobi toimub elavas järjekorras. Suurim varjutus on vaadeldav Venemaal Lääne-Siberis, kus Päikesest on varjatud kuni 82%. Täisvari liigub sel korral Maast mööda ning planeedi pinnale ei lange. Vaatlushommikud AHHAA keskuses (10.–14. oktoober 2022)10. oktoober 2022 kell 06:00–08:00 Alusta töö- või koolipäeva teleskoobivaatlusega! Oktoobri keskpaiga varahommikutel on võimalik vaadelda harva- ja raskestinähtavat Päikesesüsteemi kõige väiksemat planeeti Merkuuri, mis ilmub nähtavale vaid tunni-paari jooksul enne päikesetõusu. Lisaks Merkuurile särab kõrgel hommikutaevas punane planeet Marss ning loojuv täiskuu pakub koiduvalguse ja linnavaadete taustal ebamaiseid vaateid.  Vaade oktoobri hommikutaevasse AHHAA katuselt. Tähistatud on Päikesesüsteemi taevakehad ning mõned heledamad tähed ja tähtkujud. Pilt: Stellarium Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega läbi teleskoobi pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest. Osavõtt tasuta. Toimub ainult selge ilma korral Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (6.–8. oktoober 2022)6. oktoober 2022 kell 20:00–23:00 Oktoobrikuus on ööd juba päevadest pikemad ning sel sügisel on taevas palju vaatamisväärset. 6.–8. oktoobri õhtul kell 20–23 saab AHHAA katusel vaadelda Päikesesüsteemi suurimaid planeete: Jupiteri ja Saturni. Jupiteri vaatlemiseks on aeg eriti soodne, kuna planeet on Maale tavapärasest lähemal ning paistab seetõttu eriti heleda ja suurena. Jupiteri selleaastase ilmumise lähim hetk oli 25.–26. septembri öösel, kuid mõne nädalaga ei muutu selle kauge planeedi asend kuigi palju. Kahe suure planeediga liitub taevas Kuu, millel on täisfaasist veel mõned päevad puudu ning kui taevaolud peaks olema soodsad, võib õnnestuda vaadelda ka Uraani ja Neptuuni – Päikesesüsteemi kaugeid jäähiide, mida palja silmaga näha ei ole.  Vaade oktoobri õhtutaevasse AHHAA katuselt. Tähistatud on Päikesesüsteemi taevakehad ning mõned heledamad tähed ja tähtkujud. Pilt: Stellarium Kuigi kuuvalguse ja linna valgusreostuse tõttu süvataeva vaatlemine sel korral kuigi prioriteetne ei ole, võib siiski olla lootust näha näiteks Perseuse kaksikparve, mis särab oktoobris õhtuti kõrgel pea kohal. Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega läbi teleskoobi pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest. NB: kui ilm on pilves, on vaatlusõhtu asemel avatud AHHAA planetaarium, kus tutvustame tähistaevast ilma Tartu linna paratamatu valgusreostuseta ning ka pilves ilma korral – seega tulla tasub iga ilmaga! Nii vaatlusõhtu kui ka pilvise ilma korral planetaarium on tasuta. Katusele ja planetaariumisse pääseb maja küljeukse kaudu Newtoni kohviku trepikojast. Pääs katusele on 3. korrusel, planetaarium asub 4. korrusel. Jälgige silte ustel. Astronoomialoeng Tartu Tähetornis20. september 2022 kell 18:15–19:30 Ülevaade sügistaevast Üllar Kivila 2022. aasta sügistaevas on planeeditaevas – mõnel ööl on teoreetiliselt võimalik kõik Päikesesüsteemi planeedid ära näha ning detsembris on põhjapoolkera vaatlejatele soodne Marsi vastasseis. Oktoobris on Eestis nähtav osaline päikesevarjutus. Ettekandes tutvustab Üllar Kivila, millal ja mida sügistaevas vaadelda ja pildistada tasub. Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud. Astronoomialoeng Tartu Tähetornis17. mai 2022 kell 18:15–19:30 „Peter Carl Ludwig Schwarz – viimane sakslane Tartu Tähetorni direktori troonil“. Tõnu Viik P.C.L. Schwarz sündis Danzigis 23. mail 1822 ja suri Dorpatis 17. septembril 1894. Nooruses osales ta kahel raskel ekspeditsioonil Ida-Siberisse, mis tegid ta nime tuntuks. Tema suuremad saavutused astronoomias on seotud nn tsoonivaatlustega, mille jooksul ta tegi Tartus lausa titaanliku töö. Ja kuigi Tartu tähetornist ei saanud tema direktoriks oleku ajal (1872-94) uuesti moodsat astronoomiakeskust, tuleb Schwarzi siiski kõrgelt hinnata suurepäraste noorte astronoomide kasvatamise eest. Loeng on pühendatud Peter Carl Ludwig Schwarzi 200. sünniaastapäevale ja on ettevalmistuseks Tähetorni aias peatselt avatavale näitusele „Baikali ja Berliini vahel. Astronoom Schwarz 200“. Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud. Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (6.–7. mai 2022)6. mai 2022 kell 22:00–23:59 Maikuu alguses saab enne põhjamaade valgeid öid nautida viimaseid enam-vähem pimedaid öid. Esimese veerandi Kuu särab kõrgel Kaksikute tähtkujus Kastori ja Polluxi lähedal. Peale selle saab heade taevaolude korral vaadelda või pildistada mõnd heledamat süvataevaobjekti – näiteks Herkulese kerasparve (M13), Lüüra Rõngasudu (M57) või peaaegu otse pea kohal särava Suure Vankri mitmiktähte Alkorit ja Miitsarit ning läheduses asuvat Veekeerise galaktikat (M51).  Maikuu õhtutaevas AHHAA katusel. Pilt tehtud 26. mail 2020. Vaatlusõhtutega paralleelselt on avatud ka AHHAA planetaarium, kus tutvustatakse tähistaevast ilma Tartu linna paratamatu valgusreostuseta ning ka pilves ilma korral – seega tulla tasub iga ilmaga! Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega läbi teleskoobi pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest. NB! 6. mai vaatlusõhtu toimub AHHAA täiskasvanute peo osana, sel õhtul saab osaleda vaid koos peo piletiga! Katusele ja planetaariumisse pääseb maja küljeukse kaudu Newtoni kohviku trepikojast. Pääs katusele on 3. korrusel, planetaarium asub 4. korrusel. Astronoomialoeng Tartu Tähetornis26. aprill 2022 kell 18:15–19:30 Kadri Tinn “Sir Eddingtoni mõju 20. sajandi astronoomias.” Ettekandes räägin Sir Arthur Stanley Eddingtoni elust ja astronoomia alasest tööst ning sellest, kuidas Eddingtoni populariseeritud teooriad mõjutasid hiljem Ernst Julius Öpiku tööd. Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud. Astronoomialoeng Tartu Tähetornis12. aprill 2022 kell 18:15–19:30 Sirli Sarapuu ESTCube-2 lastid ja teekond unistustest kosmosesse Juttu tuleb Eesti järgmise ja ühtlasi teadusmahukaima satelliidi ESTCube-2 valmistamisest ja teaduslikest eesmärkidest. Loeng on tasuta, kõik huvilised on oodatud. |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
