Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Kalender

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

2. mai 2017 kell 18:15–19:30

Väino Poikalainen

Eesti Muinastaideseltsi tegevusest Äänisjärve kaljujooniste dokumenteerimisel ja selle seotusest Tartu Tähetorniga.

Äänisjärve kaljujoonised on kiviaegsete soome-ugri hõimude muinaskultuuri üheks olulisimaks mälestiseks. Nende leiuala laiub Äänisjärve (Onega) idaranna peaaegu horisontaalsetel kaljudel umbes 20 km pikkuse vööna. Joonised on seal loodud ligikaudu 6000 aastat tagasi kiviriistadega kaljut täksides. Kokku on teada 24 leiukohta ligikaudu 1300 üksikkujutisega. Kõige enam on nende seas kujutatud vesilinde, peaasjalikult luikesid.

Suuruselt järgmise rühma moodustavad nn lunaar- ja solaarmärgid, mida on tõlgendatud ka neoliitilise kuukalendrina. See tõlgendus äratas 1970-tel aastatel huvi Heino Eelsalus, kes tegeles paleoastronoomiliste uuringutega Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudis (AAI – Tõravere observatoorium). Tema initsiatiivil korraldas 1982. aastal Üleliidulise Astronoomia ja Geodeesia Ühingu Eesti osakond (ÜAGÜ EO) ekspeditsiooni Äänisjärvele (juht Ülo Kestlane), et koguda andmeid lunaar- ja solaarmärkide jaotuse kohta erinevates leiukohtades.

Ekspeditsioonid muutusid iga-aastasteks ja nende sihiks sai kaljuraiendite leiualast võimalikult põhjaliku graafilise allikmaterjali kogumine ja selle avaldamine kataloogina. Idee teostamiseks moodustati 1984. a. algul ÜAGÜ EO raames ja AAI aktiivsel toetusel kaljujooniste töörühm, millest 1988. aastal kujunes välja Eesti Muinastaideselts.

Seltsi korraldatud ekspeditsioonidel on leiuala fotomeetriliselt dokumenteeritud ühtses koordinaadistikus ning katalogiseeritud vektorgraafilise andmestikuna arvutis. Tehtust anti 1998. aastal raamatuna välja Äänisjärve kaljujooniste kataloogi esimene osa. Ülejäänud kaks on ootamas oma järge.

Ekspeditsioonidel valminud kunstipärastest koopiatest on korraldatud aastatel 1982-2016 rohkeid näitusi nii Eestis, Venemaal kui mitmetes Euroopa Liidu riikides.

AHHAA vaatlusõhtud (2. – 6. mai 2017)

2. mai 2017 kell 21:30–23:00
3. mai 2017 kell 21:30–23:00
4. mai 2017 kell 21:30–23:00
5. mai 2017 kell 21:30–23:00
6. mai 2017 kell 21:30–23:00

2. – 6. mail toimuvad AHHAA keskuses vaatlusõhtud. Huvilised saavad öist taevast läbi teleskoobi imetleda ning soovi korral ka pildistada.

Jupiter, pildistatud AHHAA katusel 13. märtsil 2017. Nähtaval on ka Jupiteri kaaslased Io ja Ganymedes.

Nähtaval on Kuu ja Päikesessüteemi suurim planeet Jupiter, millel võib sõltuvalt õhtust näha nii kuulsat suurt punast laiku kui tema nelja kaaslase üleminekuid planeedi eest.

Vaatlused toimuvad igal õhtul kell 21:30 – 23:00
Katusele pääseb igal pool- ja täistunnil korraga kuni 20 inimest.

Registreerumine AHHAA fuajees keskuse lahtioleku ajal vahetult enne vaatluse algust. Osalemine tasuta

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Kuna ilm on külm (ja katusel võib-olla ka tuuline), soovitame huvilistel kindlasti soojalt riietuda!

Vaatlusõhtud Tartu Tähetornis

18. aprill 2017 kell 22:00–23:30
25. aprill 2017 kell 22:00–23:30

Vaatlused toimuvad ajaloolise Zeissi teleskoobiga või õues kaasaegsete amatöörteleskoopidega.
Vaatlused on kõigile huvilistele tasuta.
Vaatlused toimuvad ainult selge ilmaga!

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

18. aprill 2017 kell 18:15–19:30

“Grigori Kusmin – galaktikate dünaamika uuringute alusepanija Eestis”

Räägib Tartu Observatooriumi vanemteadur Peeter Tenjes

“Mitmed akadeemik Grigori Kuzmini tööd galaktikate dünaamika alal on kujunenud tõeliselt klassikalisteks. Seda tõendab asjaolu, et nii mõnigi kord viidatakse tema saadud tulemustele ilma artikli lõppu tavapärast viidet panemata. Näiteks kirjutatakse stiilis, et kasutame oma töös Kusmini ketta mudelit ning täpset viidet ei lisata, eeldades et lugejad teavad niigi, millega täpselt on tegemist,” räägib Tenjes.

Loenguga tähistame 100 aasta möödumist Girgori Kusmini sünnist.

Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (3. – 5. aprill 2017)

3. aprill 2017 kell 20:30–22:00
4. aprill 2017 kell 20:30–22:00
5. aprill 2017 kell 20:30–22:00

3. – 5. aprillil toimuvad AHHAA keskuse katusel vaatlusõhtud. Huvilised saavad öist taevast läbi teleskoobi imetelda ning huvi korral seda ka läbi teleskoobi pildistada.
Nähtaval on Kuu, Merkuur, Marss ja Jupiter.
Igal vaatlusõhtul on võimalus nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi kaudu pilti teha. Canoni peegelkaamerate omanikud saavad enda kaamera otse teleskoobi külge kinnitada, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Vaatlused toimuvad igal täis- ja pooltunnil kell 20:30 – 22:00
Registreeruda saab AHHAA fuajees keskuse lahtioleku ajal või vahetult enne vaatlust. Osalemine tasuta.

NB! Vaatlusõhtud tomuvad vaid selge ilma korral. Kuna õhtud on endiselt jahedad (ja katusel võib ka tuuline olla), soovitame huvilistel kindlasti soojalt riietuda!

Vaatlusõhtu AHHAA keskuses (16. märts 2017)

16. märts 2017 kell 18:30–19:30

 

Veenus (13.03.17)

Veenuse sirp, pildistatud AHHAA keskuse katusel 13. märtsil.

16. märtsil toimub AHHAA keskuses vaatlusõhtu. Huvilised saavad öist taevast imetleda ning ka läbi teleskoobi pildistada.

Mitu kuud taevas säranud Veenus on viimaseid päevi õhtutaevas nähtav, paistes vahetult pärast loojangut õhukese sirbina. Peale Veenuse leiame õhtusest taevast ka Marsi ning talvistest pimedatest öödest tuttava Orioni tähtkuju koos oma suure gaasuduga ning selle lähedal asuva Plejaadide hajusparve.
Võimalus on nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi kaudu pilti teha. Canoni peegelkaamerate omanikud saavad enda kaamera otse teleskoobi külge kinnitada ning ehtsat astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Vaatlused toimuvad:
16. märts kell 18:30, 19:00 ja 19:30.

Registreerumine AHHAA keskuse fuajees 16. märtsi jooksul või vahetult enne vaatluse algust. Osalemine tasuta

NB! Toimub vaid selge ilma korral. Kuna ilm on külm (ja katusel võib-olla ka tuuline), soovitame huvilistel kindlasti soojalt riietuda!

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (21.03 2017)

21. märts 2017 kell 18:15–19:30

“Igavesti noor Veenus ja tema sisemine ilu”
Kadri Tinn

Ettekandes tutvustan Veenuse vaatlemise ajalugu Galileost tänapäevani.
Kuna Veenus on mõnes aspektis sarnane Maale, siis käsitlen pikemalt teooriaid, mis proovivad seletada Maa ja Veenuse suuremaid erinevusi. Seepärast räägin pikemalt Veenuse atmosfäärist. Sukeldume sellest läbi, et uurida, millised protsessid Veenuse pinnal toimuda võivad.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis (7.03 2017)

7. märts 2017 kell 18:15–19:30

“G. F. Parrot ja astronoomia”
Lea Leppik

Georg Friedrich Parroti sünnist möödub tänavu 250. aastat.
Mees, kelle portree vaatab meid Inglisillalt, on tuntud ennekõike kui keiserliku Tartu ülikooli esimene rektor ja sellest olekski küllalt olnud, et igaveseks ajalukku minna. Kuid Parrot suhtus kirega kõigesse, mida ette võttis ja on seepärast jätnud jälgi paljude erinevate teadusharude ajalukku.
Muu hulgas kuulus Parrot nii Tartu kui Pulkovo tähetornide ehitamist juhtinud komisjonidesse ja suuresti tänu temale sai Struvest astronoom, kelle elu ta hiljemgi korduvalt päästis.
Mis ja kuidas täpsemalt, sellest juba loengus.

Vaatlusõhtud Tartu Tähetornis (märts 2017)

7. märts 2017 kell 19:30–21:00
8. märts 2017 kell 19:30–21:00
14. märts 2017 kell 19:30–21:00
15. märts 2017 kell 19:30–21:00
21. märts 2017 kell 19:30–21:00
22. märts 2017 kell 19:30–21:00

Vaadeldakse Kuud, Veenust, Marssi.

Vaatlused on tasuta ja toimuvad ainult selge ilmaga!

Vaatlusõhtud AHHAA-keskuses (märts 2017)

2. märts 2017 kell 18:30–20:00
3. märts 2017 kell 18:30–20:00
4. märts 2017 kell 18:30–20:00

Vaatlused AHHAA-keskuse katusel

Teleskoobi vahendusel vaadeldakse Kuud, Marssi, Veenust ja erinevaid süvataevaobjekte (ning hea õnne korral võib näha lausa Uraani).

Telefoni- ja kaameraomanikud saavad ka pilti teha!

AHHAA tähevaatlused on tasuta ja toimuvad ainult selge ilmaga. Vaata lisa: www.ahhaa.ee/tahed