Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Kalender

Kosmose kolmapäev Pernova planetaariumis (13.02.2019)

13. veebruar 2019 kell 18:00

Kosmose kolmapäev 13. veebruaril: Robi lendab Jupiterile ja Saturnile [...]

Kosmose kolmapäev Pernova planetaariumis (09.01.2019)

9. jaanuar 2019 kell 18:00

Kosmose kolmapäev 9. jaanuaril: Robi lendab Marsile [...]

Vaatlusõhtud AHHAA keskuses (11.–15. jaanuar 2019)

11. jaanuar 2019 kell 17:00–20:00
12. jaanuar 2019 kell 17:00–20:00
13. jaanuar 2019 kell 17:00–19:00
14. jaanuar 2019 kell 17:00–19:00
15. jaanuar 2019 kell 17:00–19:00

Uue aasta esimesed vaatlusõhtud toimuvad AHHAA keskuse katusel 11.–15. jaanuaril. Õhtutaevas säravad kasvav Kuu ja Marss. Heade taevaolude korral võib üritada leida mõningaid kuulsamaid süvataevaobjekte, näiteks Orioni udukogu (M42) või Plejaadide täheparve (M45).

Vaatlusõhtutel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Vaatlused toimuvad:
R–L (11.–12.01) kell 17:00–20:00,
P–T (13.–15.01) kell 17:00–19:00.

Osalemine tasuta.
Sissepääs AHHAAsse on Newtoni kohviku ukse kaudu (spordihoone poolsel küljel).

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel on jahe ja võib olla tuuline, seega soe riietus on tungivalt soovituslik.

Kuuvarjutuse vaatlus AHHAA keskuses (21.01.2019)

21. jaanuar 2019 kell 05:30–08:00

21. jaanuari varahommikul saab Eestis jälgida täielikku kuuvarjutust. Järgmine täielik kuuvarjutus on vaadeldav alles 2025. aastal. Osaline varjutus algab kell 05:33 ja lõpeb kell 08:50, täpselt Kuu loojumise ajal. Täisvarjutus algab kell 06:41 ja lõpeb kell 07:43.

Varjutuse vaatlemine toimub AHHAA keskuse katusel kell 05:30-08:00. Umbes kell 07:45 kaob Kuu AHHAA planetaariumi kera taha peitu, kuid peale Kuu on sel hommikul näha ka idataevas lähestikku tõusvad Veenus ja Jupiter.

Kuuvarjutus 21.01.18 hommikul AHHAA katusel. Panoraampildil on näha ka hommikused planeedid. Varjutatud Kuu on tegelikust suuremaks tehtud. Pilt: Stellarium

Kuuvarjutus 21.01.19 hommikul AHHAA katusel. Panoraampildil on näha ka hommikused planeedid. Varjutatud Kuu on tegelikust suuremaks tehtud. Pilt: Stellarium

Vaatlustel on võimalik nutitelefonide ja muude pildistavate aparaatidega teleskoobi vahendusel pilti teha. Peegelkaamerate omanikud saavad kaamerad otse teleskoobi külge kinnitada ja omal käel tõelist astrofotograafiat proovida, teistel sõltub pildikvaliteet stabiilsest käest.

Vaatlustel osalemine on tasuta. Sissepääs AHHAAsse on Newtoni kohviku ukse kaudu (spordihoone poolsel küljel).

NB! Vaatlused toimuvad vaid selge ilma korral. Katusel on jahe ja võib olla tuuline, seega soe riietus on tungivalt soovituslik.

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

29. jaanuar 2019 kell 18:15–19:30

Ikka Eesti kliima minevikust ja tulevikust.

Ain Kallis

Juttu tuleb Eesti kliima omapärast ning mudelite kaudu arvutatud tulevikust (selleks sajandiks).

Loeng on tasuta.
Kõik huvilised on oodatud!

Vaatlused Tartu Tähetornis

21. jaanuar 2019 kell 06:00–08:00
kell 17:00–19:00

Erakorraliselt ov võimalus vaadata Kuud kaks korda päevas:
hommikul jälgime kuuvarjutust, õhtul täiskuud.

Vaatlused toimuvad ainult selge ilmaga!

Vaatlused on tasuta.
Kõik huvilised on oodatud,
aga palun pange end hästi soojalt riidesse!

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

8. jaanuar 2019 kell 18:15–19:30

Astronoomia aastal 2018

Räägivad Tartu Observaatooriumi teadlased
Maarja Kruuse, Teet Kuutmaa, Laurits Leedjärv.
Modereerib Jaan Pelt.

Loeng on tasuta.
Kõik huvilised on oodatud!

Vaatlusõhtud Tartu Tähetornis

20. detsember 2018 kell 17:00–19:00
21. detsember 2018 kell 17:00–19:00

Vaatleme täiskuud.

Vaatlused toimuvad ainult selge ilmaga!
Palun pange end soojalt riidesse!

Vaatlused on tasuta. Kõik huvilised on oodatud!

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

4. detsember 2018 kell 18:15–19:30

Laurits Leedjärv

Inimsõbralik universum

Mitmed füüsikast tuntud looduse konstandid ja nende kombinatsioonid (elektroni laeng ja mass, jõudude tugevuste suhted jne.) näivad olevat kuidagi eriti sobilikud selleks, et Universumis saaksid tekkida Maa-taolised planeedid ja meiesugused elusolendid.
Näiteks, kui Universumi paisumise kiirus oleks olnud natuke suurem, võinuks varsti pärast Suurt Pauku kõik laiali lennata nii, et mingeid struktuure (galaktikad, tähed, planeedid jms) poleks tekkinud. Või teistpidi, väiksema paisumiskiiruse korral oleks gravitatsioon saavutanud ülemvõimu ja Universum oleks peagi jälle punktiks kokku tõmbunud.
Kui aatomituumi koos hoidvad jõud oleksid teistsugused, võinuks juhtuda, et selliseid termotuumareaktsioone, mis on tähtede energiaallikaks, ei toimuks. Järelikult poleks ka päikesetaolisi pikaealisi rahulikke tähti (ega planeete nende juures).
Kas Universum on tõesti inimese jaoks “kavandatud”? Või on lahendus multiversumis – meie elame lihtsalt sobivas mullis, selle ümber on aga peaaegu lõpmatu hulk teistsuguseid, teistsuguste füüsika konstantidega?

Astronoomialoeng Tartu Tähetornis

18. detsember 2018 kell 18:15–19:30

Kadri Tinn

Talvetaevas.

Räägitakse sellest, mida saab talvel öötaevas näha.

Tõnis Eenmäe

Rahvusvaheline astronoomia ja astrofüüsika olümpiaad.

Räägitakse Hiinas toimunud 12. rahvusvahelisest astronoomia ja astrofüüsika olümpiaadist, millelt Eesti kooliõpilased tõid koju ühe kuldmedali, kaks pronksmedalit ja ühe aukirja.
Saate tutvuda ka ülesannetega, mida meie noored astronoomiahuvilised lahendama pidid.